kuidas ma võisin nii loll olla (retooriline küsimus, mu lollusel pole inimlike vahenditega hoomatavaid piire), et kohe meelde ei tulnud. blog on vajalik selleks, et kirjutada, mis kultuurilisi elamusi hiljuti omandanud olen, ja kuidas need mõjusid.
*
täna vaatasin draamat The Believer (www.imdb.com/title/tt0247199), mis pidi sisaldama tõusva noore tähe Ryan Goslingi senist parimat näitlejatööd. need, kes seda ütlesid, ei valetanud, sest Gosling on siin harukordselt särav. ta põleb ekraanil intensiivsusega, milleni suudavad küündida ainult vähesed tegijad vähestes filmides. kohe meenub siia kõrvale ainult Christopher Walken "True Romance'ist".
tähendab, ta kehastab juudipoissi, kes on juutlust ning juute nii vihkama õppinud, et hullemat skinhead'i on raske leida.
erinevalt sündinud klassikust "American History X" pole aga süžee kuigi paeluv, sisaldades põhiliselt kaagutamist, miks ikka juudid nii pahad on. rohkem actionit kuluks ära mitmekesisuse mõttes, ja ma ei mõtle hirmsat peksmist, vaid füüsilist tegevust nii üleüldiselt.
billy zane on ka siin ja lahe nagu alati, aga tema roll on tänamatult napp.
*
krt, mingit uut head arvutimängu tahaks.
February 29, 2004
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment