"Nacho Libre"

Paraku ei mäleta, kellega oli tegu, Pepsi või Coca-Cola või midagi, aga jube lahedaid telereklaame tegid vahel. Selliseid kollaka filtriga olustikupilte mingitest kuumadest paikadest, kus päike kõrvetab nagu tuhat kurivaimu ning karastusjook mekib selle peale nagu taevane õnnistus.

Teadupärast kuumas Mehhikos aset leidev "Nacho Libre" on just taoline, aga ei reklaami midagi. No võib-olla mingeid üldisi väärtusi reklaamib, et oska olla õnnelik sellega, mis sulle antud. Aga see ei loe. Loeb meeleolu. Vaatad ja mõistad isegi, et säherduses eksootilises paigas tehtud komöödiat lihtsalt pead vaatama. Eriti kui selle kirjutasid, väntasid ja esinesid kokku mehed nagu Jack Black, Mike White (stsenarist, "The School of Rock") ja abielupaar Hessid, kelle eelmiseks tööks indiehitt "Napoleon Dynamite".

Skeptiline? Räägin edasi. Jack Black, kes on väga äss koomik ja teinud lahedaid rolle filmides nagu "High Fidelity", "The School of Rock" ja "Anchorman", kehastab preestrit, kes otsustab elu orvukodus läikima panna. Selleks on vaja raha, mis koguneb salajastelt showmaadluse matšidelt, kus ta saab kõvasti kolki. Aga mis siis. See kõik on väga naljakas ja minu isiklikus arvestuses aasta parimate komöödiate seas.

Ma tean, mida osad teist Jack Blacki või tema eelmise suurtöö "The School of Rocki" kohta arvavad. Seetõttu peatuks veelkord õhustiku juures. Tuletage nüüd meelde neid limonaadide telereklaame. Need on ikka väga kinolikud, eks ole. Sa vaatad seda minuti või poolteist ja elad tegelaste emotsioone väga ehedalt läbi. Kuumus, igatsus, kolkaelu igavus, janu. See on filmitud nii ligitõmbavalt. Aga kujutle nüüd olukorda, kus see tore klipp ei ürita mingit rämpsu ostma meelitada, ajab hoopis alatasa itsitama ja kestab härraste rõõmuks tervelt poolteist tundi!

Vot niimoodi tulekski kirjeldada "Nacho Libret", ühe-triki-poni, mis ei muutu siiski kunagi üksluiseks ja lõpeb ainult minut-kaks hiljem ära, kui tegijatel ideed otsa lõpevad. Ärme unusta, et päris paljud komöödiad pärinevad ühel heal ideel (seekord siis paksuke Black preestri ja showmaadlejana), aga paljudel saab aur juba poole tunniga otsa. Või on siis ilgelt nürid tund aega järjest, et viimased kakskümmend minutit enamvähem okeilt mõjuda.

Kindluse mõttes tuleks kirjeldada samuti huumorisoont, mis on autoritel selgelt arenenud ja omanäoline. See on jabur, tekitades kohe tunde, et juhtuda võib kõike, ja nalju sigineb tõesti päris seinast seina. Okei, üldine toon on lustakalt rumalapoolne, aga see ei taandu kunagi nii odavaks nagu omniseksuaalselt kirglik kodukoer Adam Sandleri uusimas "Click" (kõlas vist põnevamalt kui plaanisin?). Eksisteerivad näiteks tavapärased ilusa naise himustamise ning peeretamise killud, aga kogu teos on Blackile omaselt nii lapselikult energilis-spontaanne, et võlub absoluutselt ära. Ab-so-luutselt! Stseene, mida sa lihtsalt armastad, sigineb ikka tihedas tempos, paljud neist leiavad aset võitlusringis.

Ainult seda imestan, et Black pole kunagi stsenarist. Võimalik, et ta improviseerib etteantud sündmuste piires alati nii palju, et polegi endal vaja midagi hakata kirja panema. Tulemus on kerge ja nakatavalt humoorikas kui naerugaasiga täidetud õhupall, mis viib hõljuma. Ja kuigi tegemist on muidugi Blacki ühe-mehe-etendusega, kes naerutab ainuüksi pidevalt nördinud ilme või geivuntside ja kräsupea või paari laulunumbriga, on tipp-topp paigas samuti kõik muu. Tobedad aktsendid, maadlus-stseenide üle võlli koreograafia, tajutav uljas energia tegijate seas (jah, sellise asja tunneb ära), uskumatult suur kogus jaburaid molusid... kui sa lähed kinno, siis tõenäoliselt Blacki pärast, aga sa jääd sinna kõige pärast.

Kaks mõtet veel. Peter Stormare'i võiks rohkem olla, temast ei saa kunagi küll. Ja Black võiks olla tegelikult päris kena mees, kui alla võtaks. Mitmes kaadris nägi üllatuslikult välja nagu noor Freddie Mercury. Aga see pole mingi homovihje. Talle endale äkki meeldiks kõhnem olla, või midagi. Või siis mitte. Mul pohh.

"Nacho Libre" on sündinud kultuskomöödia. Vaielge vastu ja tunnistage viie aasta pärast, et kurat, õigust rääkisid.

Hinne: 9/10

Arvustus valmis juba 20. juulil, aga alles nüüd taipasin MPDElt küsida, et kas see ikka tuleb meil kinodesse või mis. Vastati: ei tule.