"Pirates of the Caribbean: Dead Man's Chest"

Indias on tüüpilised kinofilmid meie mõistes ülipikad, neljatunnised on täitsa tavalised. Suures riigis leidub tohutult palju virelejaid, kes loobuks pigem õhtusöögist kui kinoskäigust, mõlemat tihtipeale ei saa; vaevaga kokkuhoitud raha välja käies tahetakse siis nõnda palju meelelahutust kui võimalik.

Sama tendents on hakanud vaikselt kimbutama Hollywoodi: suured stuudioprojektid venivad nüüd regulaarselt kahe ja poole, või isegi kolmetunnisteks. Süüdlaseks ilmselt Peter Jackson ja tema "Sõrmuste isand", mis tegi tootjatele selgeks, et üks suursugune vaatemäng nõuab ikka rohkem aega kui tavaline film. Üldse oleks parem planeerida kohe triloogia, vändates näiteks teise ja kolmanda järjest, et korraldamiskulusid kokku hoida.

See on ilmselt ka nutikas vastutaktika piraatlusele. Normaalne filmisõber ikka ei viitsi suuri projekte arvutiekraanilt vahtida, eriti uduse ja viletsa koopia puhul, mille vastukaaluks ilmub poole aasta pärast ekstratega koormatud uhke DVD.

"Pirates of the Caribbean: Dead Man's Chest" jätkab uhkelt "The Curse of the Black Pearli" traditsioone, venides kahe ja poole tunniseks, st isegi seitse minutit pikemaks kui liiga pikk eelkäija. Magama pandi 140 miljoni dollari asemel seekord 225. Vaatamisväärset materjali nopiks kokku pigem tunni-pooleteise jagu, aga nii lühikesi suvefilme teevad ju ainult peded. Tootjad-levitajad tunneks sellest pigem rõõmu kui nõudlikumad vaatajad igavusse kõngeks. Vähemalt ei kirjuta või räägi pärast halbu asju.

Ma mõtlesin kohati, et suren igavusse.

"Caribbeani" edu on mind alati hämmastanud. Esimene osa kogus muuseas kinodest 653,2 miljonit dollarit, mis teeb sellest praeguses vääringus läbi aegade suurima kassahiti nr 25. Teiselgi läheb kardetavasti väga hästi. Aga mida täpselt saame? Palju lakutud kära mitte millestki. Ma ei oskaks nimetada ühtegi Hollywoodi eepost, mis oleks intriigivabamad kui "Piraadid". Vähemalt nende seast, mis omadega plussi tulnud.

Oleks siis kestvus normaalne, aga ei. Iga laheda hetke vahele topitakse hunnik igavust, mis koosneb peamiselt lasteteatri lennukusega pseudo-kostüümidraamast. Okei, alati pole tähtis, mida tehakse, vaid kuidas tehakse, aga oleks siis näitlejatest asja. Nad peavad etlema sihukest jura, et ma lihtsalt ei suuda seda tõsiselt võtta, rääkimata neist endist. Tulemuseks on kõige emotsioonivabam seiklus, mida võimalik ette kujutada. Realiseerimistähtaja ületanud Johnny Depp (kus te kõik siis olite, kui ta tegi põnevaid filme?) pluss oma karjääri kõige tühjemaid rolle teostavad Keira Knightley ja Orlando Bloom – pole kindel, et 2007. suvel valmivat kolmandat osa üldse vaatan. Selle alapealkiri on tegelikult lahe: "At World's End".

"Dead Man's Chest" pakub kõike seda, mis eelkäija: pildiliselt kõik paika timmitud ja ilus, sisu võiks suuresti ahju loopida.

Uus asi on suur müstiline mere-elukas Kraken, kes kimbutab peategelasi ja kellest võiks teha eraldi müstilis-ajaloolise seikluse. Sellega võitlemise kohad on nii lahedad, et vägisi tekib soov selle arvelt teiste tegelaste osakaalu vähendada. Enamasti näidatakse ainult kombitsaid, aga mida sa ülekasvanud kalmaari ikka nii väga inspekteerid. See oleks põhjus vaadata nr 2.

Lõpupoole toimuv võtmejaht, mis sisaldab taga-ajamisi, kolmekesi mõõklemist, väga suurt ratast ja muud armsat, on samuti väga tore. Mitmel rindel ja tasapinnal toimuvad võitlused seati hästi paika ja tulemus on pilkupüüdev – see oleks põhjus vaadata nr 1.

Põhjus nr 3 oleks see, mis leiab aset pärismaalaste külas. Vangid kaljuseinal ronimas, toika külge seotud Sparrow' akrobaatika ja pärismaalaste reaktsioonid toimuvale on filmi isikupäraseim osa, mis võiks parimal juhul jätta mulje, et "Dead Man's Chestil" on omapärane ja mingi algeline huumorimeel.

Põhjus nr 4 tuleb ka ära. Piraadid. Enamik kambast on niisama töllmokad, kelle funktsiooniks kohapeal passida ja heal juhul midagi ütelda. Nende osavõtul viiakse Tortugas siiski läbi päris naljakas baarikaklus, mis näeb välja nagu purjus kunstniku nägemus baarikaklusest ja on ka üsna veidralt kokku pandud. Inimesed ründavad teisi inimesi üsna suvaliselt ja see kõik näeb elegantselt lohakas välja, alates ja lõpedes eikusagil. Kaks eriti juhmi piraati saavad rohkem ekraaniaega ja tunduvad üllataval kombel põnevamad tegelased kui Depp-Knightley-Bloom kokku.

Paraku jääb nende nelja punkti vahele nii palju sisutühja jura, et ma hakkasin üsna rämedalt igavlema. Mille ajal mõtisklesin põhiliselt, et miks Depp on Sparrow' rollis ikka nii populaarne. Tekstil pole viga, kõige vaimukamad read kirjutatakse taas temale, aga mees mängib kohati selgelt üle, eriti miimikaga. Selline labasevõitu klounaad ei jäta muljet, et ta valdab füüsilist koomikat, pigem tundub aeg-ajalt, et ta ei oska enam näidelda.

Kui sulle meeldis esimene osa, meeldib teine ka. Kui esimene tundus nüri, on teine veel hullem. Liiga vähe põnevat liiga pika ajaga. Tehke tunni võrra lühemaks ja hinne liigub järsult üles.

Hinne: 4/10