Maailmas on palju halbu inimesi ning enamik on kogunenud minu ümber, kinnitamaks, et Grisham pole tegelikult üldse äge. Aga mulle meeldib ta üha rohkem, mida rohkem kuulen, et mees kirjutab soppa. "The Brethren" on veel ekstra äge, seni loetutest ta kõige tõhusam põnevik. Usun, et sobiks üsna suurepäraselt filmiks, vaja leida ainult kolm keskealist valget nimiosadesse, kes oskavad ikka näidelda. Igaüks pakuks mitu nime peast, eks.
Lugu selline: kolm endist kohtunikku istuvad valgekraede vanglas, kuhu saatis neid halb õnn. Üks sõitis purjuspäi noore teekõndijate paari surnuks, alasti naine kõrval, kes polnud muidugi abikaasa. Teised olid niisama petturid. Elu on tegelikult päris hea, sest vägivalda asutuses ei tolereerita, mehed on võtnud oma tööks vangide tülide lahendamise ja juura-raamatukogu on nende päralt, kuhu keegi ei roni loata. Nad veedavad päevi head raha tehes, pannes homode ajakirjadesse kuulutusi, et noor narkoravil kutt otsib keskealist sõpra, ja sorteerivad vastajate seast välja need, kellel on raha ja staatus, mis sunnib neid "kapis püsima". Aga Naksitrallides öeldi väga targalt, et ega järvetäis vett ei jää taevasse kinni - peagi haagitakse õnge otsa kala, kes on neile liiga suur.
Grisham oli kirjutamise ajaks juba harjunud, et ta raamatutest vändatakse Hollywoodis filme suurte staaridega peaosades. "The Brethren" on sellele vastukaaluks üsna tavaline: madinaga hoitakse kokku, tehes pigem tööd, et mõlema pealiini (ühe jätan kirjeldamata, et mitte röövida võimalikku üllatust) saspens kõrgel püsiks. Õigupoolest on süžee nii hea, et vääriks kaks korda paksemat raamatut, kus tegelastele rohkem arenguruumi anda, lahates põhjalikumalt suhteid, motiive, iseloome, taustu jne. Raske on nii ruttu nendele head-aega öelda. A samas pole midagi hullemat liiga pikast raamatust, nii et Grishamile tuleb hoopis au anda, et mõistab piiri pidada.
Suurepärane põnevik. Raamat nagu esimene seks uue partneriga: kiire, erutav ja saab ilmselt otsa rutem kui tahaks, et see saaks. Hinne: 9/10
* Esmatrükk 2000. 441 lk.
October 04, 2004
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment