Õudukad, kus inimesed veristavad inimesi, on praegu vist päris kuum teema. Ameeriklaste omad muidugi. Paljude reklaamklipid kukuvad vahvasti välja ja linalood ise ronivad esimesel nädalavahetusel kohalikku kassatabelit juhtima. Enamik ei jää sinna kauaks pidama, aga pole hullu. Eesmärk ongi paari-kolme nädalaga ruttu võimalikult esinduslik patsakas raha kokku kaapida ning hakata järge planeerima.
Enamik on keskpärased ega suuda pinget kruvida ega hoida. Muudkui lähevadlähevadlähevad kuhugi, aga kohale ei jõuagi. Selliseid müüvad pädevad reklaamikampaaniad ja kunstnikutööd, mis loovad pilkupüüdvalt masendavaid keskkondi. Hellitatud tänapäeva noor ajab nende peale silmad punni ja pomiseb tunnustavalt: juba sinna sattuda on kole!
"Saw" on erand: natuke parem.
Ütleks, et see on juhus – kasutatavad võtted on ju täpselt samad nagu hallis massis – aga enam ei usuks ise ka. Enam. Kolmas kord järjest õnnestus teha natuke paremat. Ei saa olla juhus!
Kindlasti pole "Saw" ehteks lood, mida jutustatakse. Need jäävad alati praktiliselt samaks ega hoiaks iseseisvalt huvi üleval isegi ühe filmi piires. Mõned õnnetud pannakse ebameeldivasse olukorda ja öeldakse, et kui nad pole osavad ja kiired, saavad nad ebameeldivalt surma. Kõiki muuseas karistatakse millegi eest.
Isehakanud kohtumõistjaks on leidlik sadist hr Pusle, kes koostab täiesti uskumatuid masinavärke, et ohvritel ikka higistama hakkaks. Kolmandas osas mattub näiteks üks tüüp seakerede tükeldamisel tekkiva rõveda solgi alla, kuni teine surnud pojale kuuluvaid asju põletab, et leida nende hulgas päästev võti. Surevad peaaegu kõik, kes ekraanile jõuavad ja veresauna ilmestamiseks töötavad pingsalt nii grimmimehed, kunstnikud kui terav kiire montaaž. Heast maitsest ei saa siin muidugi juttugi olla, aga tegijad püüavad leida-ületada siis vähemalt muid piire, näiteks vaataja taluvust. Episood operatsioonilaual muutus tasapisi väljakannatamatuks isegi minusugusele pervole.
Lõpuks ometi õpime rohkem tundma ka Pusle isikut, kelles leidub Tobin Belli esituses alati ideaalselt sobiv segu kalkusest ja intelligentsusest. Tema osalus sündmustikus on järjepanu kasvanud, aga endiselt mitte piisavalt kaalukas, et ta kingiks filmile hinge. Küll aga kingib ta omajagu karakterit, mis on üldse sarja tugevus: ükski tegelane pole lihtsalt ilus poiss (tüdruk) nagu sellistes katsetustes tavaline. Kõigi taustu avatakse piisavalt, et neid huviga jälgida või nende meeleheite suhtes vähemalt empaatiat tunda.
Ja kuigi ma leian, et veriseid õudukaid tuleks võtta rohkem meelelahutusena ja neist vähem peidetud tarkusi otsida, on "Sawl" sügavam tasand täiesti olemas. See räägib läbi nurka aetud inimeste ahastuse sümboli sellest, et elus on harva miski täiesti kontrolli all ja seetõttu tuleb koos töötada, mitte jäärapäiselt tormata ja teistele meelehärmi tekitada.
"Saw" on elav tõestus sellele, et kui pista klišeed luukerepea sildiga potti ja keeta need suureks klimbiks, tekib midagi maitsvamat kui koostisosad eraldi. Kuid neljas osa võiks siiski tulemata jääda, vaevalt eelloo raamistusest hoolimata midagi originaalset korda saadetakse.
Hinne: 6/10
No comments:
Post a Comment