"Borat"

Sõnadest vahel ei piisa. Kuidas ma täpselt seletan, kui väga mulle meeldis "Borat"?

Näiteks nii:

"BORAT" ON PARIM FILM EALES! JAA!

JAA!

Okei, parim eales oli ehk liiga optimistlik. Aga aasta parim film on see küll, kindel nagu raudpolt! Mul täitsa kama, et kolm kuud toredaid elamusi seisab veel ees, millest mõnda ootame siinsetele ekraanidele veel märtsini, ja mõni ei tule üldse. (arvustus valmis 12. septembril)

"BOOOOOOOOORAT"!

Vabandust. Lasin end ära kanda. Aga ma olen võimetu end praegu selgemalt väljendama. Seda teeb armastus. Mõni hakkab toitu üle soolama. Mõni unustab kõik tähtsad kokkusaamised ära. Mina seevastu ei suuda enam mõelda ühestki muust linaloost, ja seda juhtub ikka haruharva, et pöörane vaimustus pole lahtunud sama päeva õhtuks.

Ma kirjutasin arvustust hoopis ühe teise filmi kohta ja hoidsin isegi siis relevantse imdb-lehe lahti, et vahelduseks tema õilsat nägu imetleda. Jäta meelde ja kleebi seinale, et naine-lapsed saaks kah eluks vajaliku doosi: www.imdb.com/title/tt0443453

Elamused jäävad muidugi kauemaks, aga see pöörane vaimustus, kurat. See teeb imelisi asju. Ta on absoluutselt ideaalne. Ja mitte isegi naine! Ja mitte isegi päris! Ta on Borat! Oma väitel kasahhide tuntuselt kuues nägu, pikk karvane nilbevuntsne telereporter, kes reisib töö asjus USAsse ja mõjub sealse moodsa elu keskel nagu võõrplaneetlane.

Algseks eesmärgiks on vändata dokumentaal ameeriklastest, kellest mõnevõrra mahajäänud kasahhidel on kahtlemata palju õppida. Paraku kohtab B-poiss seal ootamatult oma unelmate tüdrukut (ei keegi muu kui Pamela Anderson!), ja lihtsalt peab talle kosja sõitma. 82 minutist enamik täitubki road-movie ja "Jackassi" plahvatusohtliku hübriidiga, kus sõidetakse ringi, et tutvuda issanda kirju looma-aiaga ning jõuda lõpuks tõotatud maale Californiasse.

Arvasin, et tänavuseks lemmik-komöödiaks kujuneb "Nacho Libre", aga olgu Jack Black oma kambaga nii muhe kui tahes, selle elamuse vastu nad ei saa. Esikoha täidab "Borat: Cultural Learnings of America for Make Benefit Glorious Nation of Kazakhstan" (isegi pealkiri kõlab absoluutselt suurepärakuliselt!), siis tuleb tükk tühja räpast külateed, ja siis tulevad teised.

Kui tuua välja miinused, kujuneb mõnele ebamugavaks juba valitud formaat. See pole mingi tavaline linateos, meenutades hoopis väriseva kaameraga koduvideot, kus tehnilisi kvaliteete tasub ära märkida ainult nende puudumise tõttu. Aga see lisab spontaansele õhustikule ainult juurde. "Borat" ongi kõige improvisatsioonilisem komöödia, mida olen näinud, sest siin on ikka päris raske aru saada, mis produtseeriti kõigi osalejate teadmisel-nõusolekul ja mis varjatud kaamera meetodil.

Ja huumor! Naera puruks! Omaette frukt on juba Borat ise, kes mõjub oma sõbralikkuse, aga ülimalt ebakohase käitumisega nagu "Elfi" Will Ferrelli kauge poolvend. Enamiku ajast tundub, et ta ei saaks viibida rohkem ebasobival ajal rohkem vales kohas, ja siis keeratakse situatsioon tavaliselt nii üle võlli, et sul jääb ainult üle naerust röökida või nilbustest šokeerituna minema litsuda. See on absurdikas eriti viljakal kujul, kus ükski hea maitse piir ei jää ületamata ja iga pisike detailgi võib teenida kõvasid naerupahvakaid. Nii tahaks rääkida isiklikust tipphetkest, aga ei taha üllatust rikkuda. Ütleks lihtsalt, et ei mäleta aega, mil oleks kinos rohkem naernud. Halb maitse pole kunagi mõjunud suurema kunstina! Või mis halvast maitsest siin üldse juttu teha, kui Borat ise on nii armastusväärne ega tee midagi kellegi solvamiseks või šokeerimiseks.

Põnev oleks siiski kuulda, kuidas Kasahstanis võetakse vastu linateose vabameelne käsitlus kohalikust rahvast ja elukorraldusest, mis vändati tegelikult Rumeenias. Kui neile ei meeldi, tahaks sellest kuulda!

Sacha Baron Cohen ei huvitanud mind kunagi enne "Talladega Nightsi", aga nüüd ma lihtsalt pean teda rohkem vaatama!

Hinne: 10/10