"Knocked Up"

Suured poisid meeldivad lihtsalt kõigile. Teadlased võivad ju muret tunda, et miks läänemaailma inimeste keskmine pikkus on viimasel sajandil üle kahekümne sentimeetri tõusnud, kuid suurte poiste populaarsust see muidugi ei kõiguta.

Pikk kasv räägib meiega ürgses keeles, mida enamik ei püüa (enam) mõista, aga mis mõjub sama tugevalt nagu ennemuiste. See ütleb: "Kui naabriküla mehed tulevad neljapäeva öösel meie külast endale uusi naisi valima, peavad nad vähemalt enne luba küsima!" Ja "Tahad ma võtan selle ilusa õuna sealt kõrgemalt oksalt alla ning kingin sulle?" Ja "Tema on see onu, kes räägib igasuguseid naljakaid asju, aga mina olen see onu, kes võib sind õlale võtta ja kõrgel sõidutada, nii et sul on korraga hirm ja jube vahva" Ja "Kui mul on suured käed-jalad, siis mine tea, mis mul veel võib päris suur olla, tahad välja uurida, beibi?"

Selline suur muhe isakaru on ka "Knocked Upi" peaosaline Seth Rogen, kes jättis hea mulje nii meile kui stsenarist-lavastaja Judd Apatow'le komöödias "40-aastane neitsi". Seda plaanitigi algselt "Neitsi" järjena, aga nüüd on sellest kujunenud siiski iseseisev stoori, mida ühendavad Apatow, Rogen ja veel mõned tegijad. Kohal on näiteks Paul Rudd ja Leslie Mann, kelle roll on seekord palju kandvam, aga endiselt meeldejääv.

Rogen kehastab noort meest, kes ei käi enam keskkoolis, aga ei viitsi oma eluga midagi tarka peale hakata. Ta jagab eluaset nelja lähedase sõbraga, kellega suitsetatakse kõvasti kanepit ja pannakse tina. Kaugem eesmärk on püsti saada netileht Flesh of the Stars, kus kirjeldatakse täpselt, millal keegi kuulus naine mingis filmis enda tisse või rohkemat alasti keha näitab. Kes siis ei vajaks täpset sellealast andmebaasi, eks ole. Aga siis on tal üheöösuhe, millest tüdruk nimega Alison (Katherine Heigl, "Roswell", "Grey's Anatomy") rasedaks jääb...

Sisukirjeldus jätab ehk mulje, et "Knocked Up" on tavaline noortekomöödia, kus näidatakse tisse, pannakse pidu ja tehakse ekskursioon ameeriklaste romantiliste komöödiate maailma, külastades kõiki peamisi turistipunkte (kutt ja neiu kohtuvad, seksivad, armuvad, tülitsevad, lähevad lahku ja lepivad). Tegelikult on see piisavalt omanäoline ja särtsakas, et ükspuha kui suures noortekomöödiate kuhjas meelde jääda. Ainuke paslik võrdlus on "40-aastane neitsi", mis tundub küll veidi sisukam, aga samas tempolt lohisevam, eriti teisel poolel. Aga rohkem selliseid lustipomme polegi, kui sama kamp neid peagi sama heal tasemel juurde ei vorbi.

Apatow on küll ilma jäänud "Neitsi" kaasstsenarist Steve Carellist, aga selle moodsa klassika muud väärtused säilivad peaaegu üks-ühele. Seetõttu peangi tarvilikuks tsiteerida kunagist "Neitsi" arvustust, mille leiad huvi korral mu blogist 13.10.2005 kuupäeva alt: Ühelt poolt täitsa intelligentne, tekstirohke romantiline komöödia sellest, kui raske on elus enda kõrvale just õiget isikut leida. Teisalt annab mölluosakond nii jõuliselt pedaali, et isegi kõige paadunum pubekas leiab küllalt silmarõõmu. Paljast naiseihu ning tõupuhast peldikuhuumorit demonstreeritakse veits vähem kui tavaks (või kaovad need viisakama kraami vahele osavalt ära), aga tulemus ei taltu sellest karvavõrdki.

Paul Rudd ja Leslie Mann (kes on muide Apatow' naine päriselus) kehastavad siin Alisoni õde õde abikaasaga, kes juba nii tormisel abielumerel seilanud, et ei loodagi rahulikku sadamasse jõuda. Nende liin muudab "Knocked Upi" kohati üllatavalt kibedaks; seda tooni "Neitsis" eriti nagu ei täheldanud, aga ongi tore, et teisel ringil uusi tuuli sisse puhub. Rudd ja Mann teevad abielu varjukülgede liini väljamängimisel igatahes tõesti head tööd, tundudes vahel nii õnnetud, et lausa kahju hakkab. Elu ja suhete kohta tehakse jällegi teraseid tähelepanekuid, millest tasub mehel kindlasti meeles hoida, et naine ohverdab end pere luues tõesti rohkem, seda ei maksa unustada. Lisaks tahaks Manni näha mingis ehtsas bitchi rollis tulevikus, tema tulisus on väga nauditav.

Tegelased on "Neitsiga" võrreldes ehk vähem sisukad ja mitmeplaanilised, aga näitlejate vahel valitsev energia ja dialoog kannavad nii hästi, et sellest ei kujune probleemi. Kindlasti tasub kõrva taha panna, et Apatow on dialoogi kirjutamisel ikka neetult andekas. See on kepsakas, vaimukas ning tihti nii häbematult ja häbenematult julge, et sellised seksinaljad paistavad meeldivat isegi naispublikule. Sellist teksti kirjutaks ainult mees, nõustun, aga enamikest seksiteemalistest komöödiatest on "Knocked Up" ikka mäekõrguselt üle.

Üks uuendus on veel. Kuulsused pisiosades, kus nad mängivad iseendid, või vähemalt on tekst ning olukorrad nii vürtsikad ja samas inimlikud, et tunduvad pärinevat täpselt päriselust. Minu lemmiksari "Entourage" võib olla see, kust tava on taas liikvele läinud. Siin leidub selliseid hetki päris mitu, millest tõstaks esile James Francot (superhea, filmi parimaid ) ja hilisematest Steve Carelli.

Film jõuab Venemaal kinodesse pealkirjaga "Natuke rase". Mina oleks eestikeelseks pakkunud "Pirukas ahjus", mis on tore rahvakeelne väljend raseduse kohta ja meenutab ühtlasi muhedat sarja "Kuum pirukas" (samuti seksiteemalised komöödiad). MPDE valik on "Kõht ette".

Hinne: 7/10