David Franzoni on Ridley Scotti "Gladiaatori" üks stsenarist, kes viis produtsendina koju Oscari selle kui parima filmi eest. Vahepealsed neli aastat läksid vist Arthuri ekraaniletoomise nahka - algselt lavastajaks mõeldud Michael Bay tegeles projektiga koguni viis aastat.
Värskelt möödunud suvesse mahtus paraku ainult üks ajalooline eepos. "KA" jäi "Troojale" üsna selgelt alla. "Trooja" maksis 185 miljonit dollarit, kogus kinodest 481,2. "KA" maksis 90 ning tõi 158,7. Läbikukkumine!
Ometi on just "Arthur" neist kahest vaatamisväärne. Mu ajalugu studeeriv semu teatas, et film pole ajalooliselt väga usutav (Arthuri legend pole nagunii täielikku tõestust leidnud), a kuningas Oma Silm selgitas välja, et vähemalt on siin haarav lavastus sarmikate osatäitmistega. Mida ei ütleks "Trooja" kohta. Ja seanss on tubli kolmveerand tundi lühem, mis on alati positiivne, kui pikkus ületab kaht tundi.
Suurima töövõidu saavutas lavastaja Antoine Fuqua, kes saab mulluse "Tears of the Sun'i" pea kõhkluseta andeks. Rooma impeeriumi lõpuaegne Inglismaa on tõeliselt fastsineeriv paik, alati ähvardavalt tume ja täis Karme Mehi, kes täidavad oma Kohust. Siin ei ole ruumi koomilistele kõrvaltegelastele ja maitseainena toimivatele armulugudele. Iirimaal oli võtete ajal peaaegu et rekordiliselt palav suvi, aga ekraanil möllavad muda, veri, tuisk ja lumi. Võitlused on tehniliselt põnevamad kui "Troojas", lahing jääl jääb eriti meelde. Karakteriarendusele pole mingit ruumi, sest vaja on vastaseid hakkida, aga selle teevad täiesti heaks ülikarismaatilised staarid - Clive Owen (Arthur), Ioan Gruffudd (Lancelot), Stellan Skarsgard (Cerdic), Til Schweiger (Cynric). Lausa ehmatav, kui kiskjalikult julmad tunduvad kaks viimast, pole nagu varem seda nende puhul täheldanud. Ahjaa, Keira Knightley pakub endiselt kõvasti silmailu, ehkki talle ei pöörata suures pildis suurt tähelepanu.
Muide, kinoversioon lõigati PG-13 vaatajareitingu võitmiseks lühemaks. Peagi DVDna järgnev Director's Cut on siis õige magus, kui vägivalda ihkate. Mulle tunduski kuidagi tüütu, et enamik lahingutest ehitatakse üles samas järjekorras (vibumehed, ratsarüütlid, käsitsi). Väljalõigatud kohad teevad ilmselt sisu mitmekesisemaks.
Virisen veel põgusalt eestikeelse pealkirja üle. "Kuningas Artur" kõlab mu arust liiga pehmelt. Nagu "Kass Artur". Aga eks tõlkijal on kindlasti hea põhjendus, miks h-täht nimest eemaldada. Arf!
Hinne: 7/10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment