Arvutikino

Tänast väljalaset võiks nimetada "Tüdrukute õhtu eri", kuigi ma ei vaadanud neid järjest.

***

"Miss Congeniality 2" (2005) --- 6/10
Esimene meeldis paljudele, aga teist ei kibelenud keegi vaatama, mis jäigi kokkuvõttes natuke kahjumisse. No mõned järjed lihtsalt on ebavajalikud, kuigi "MC2" on iseenesest vaadatav, kui vaevud selle siiski ette võtta.

Sandra Bullock kehastab taas poisilikku FJB agenti, kes näitab pahade püüdmiseks olude sunnil oma naiselikku poolt. Ta on endiselt nooruslik ja pilkupüüdev, ehkki juba keskealine; verbaalne komöödia seekord hästi käpas. Paremini kui enamikel Hollywoodi tädidel.

Paraku ei toeta Sandyt nii okeid kaaslased nagu eelmisel ringil. Pole nagu kellelegi kaasa elada. Palju täitematerjali ka, sest nii semu- kui beibekomöödia töötavad puiselt ning halenaljaka gei lisamine tegelaste hulka mõjub juba kunstliku elustamisena (surnuks kasutatud 1990-ndate klišee oleks siis laiba eest). Aga dialoog on tavaliselt kiire ja tabav, nii et igav nagu ei hakka.

Tibifilmi kohta tegelikult igati okei, aga uuesti vist ei viitsiks. Ja miks pagan peab selline kraam kestma kaks tundi, ah?

***

"Beauty Shop" (2005) --- 6/10
Ice Cube'i kamba "Barbershop" oli oma lahtris korralik hitt ja tibifilmid lähevad kinodes päris hästi. Need kokku panna kõlab kui võiduvalem ja muidu ka originaalselt. "Hair Show" tegijad jõudsid sama asjaga tegelikult ette, aga see selleks.

Sisu on lihtne: mölakast bossist (Kevin Bacon) tüdinenud juuksur (Queen Latifah) avab enda salongi ja see kogub ruttu tuntust. Äpardusi muidugi esineb, aga üldiselt läheb kõik ülesmäge, sest see on hea-tuju-komöödia. Ega selle 105 minuti jooksul palju ei juhtu, mõõdukalt aeglane tempo toob kohati isegi pähe võrdluse seisva veega tiigist.

Töötavad ning pläkutavad niisama, täpselt nagu "Barbershopis" järjega. Parem olekski vooluga kaasa minna ja mitte esitada piinlikke küsimusi stiilis "A kuidas salongi püstipanek ja varustuse hankimine ja töötajate üle meelitamine ei paistnud üldse aega võtvat?"

Tegijad mõistavad vist ise ka, et lugu vajab edasiliikumiseks mingit hoomatavat konflikti, mis õigustaks selle jutustamist. Viimases kolmandikus sajavad järsult korraga sisse kaks armuliini, mis toodavad täpselt ühe pingelise stseeni (Mena Suvari osavõtul), ent null paari, kelle puhul võiks rääkida ekraanikeemiast. Paar korda märkasin tegelikult veel püüet kohalikku suhete võrku vürtsitada, aga püüdeks need jäidki, ruttu üldiselt chillilt eest ära kebides.

"Beauty Shop" saaks madalama hinde, kui keskne osatäitja poleks Queen Latifah. See on vist tema karjääri parim näitlejatöö, kahjuks mitte väärilises linaloos. Põhimõtteliselt on tegu J-Lo ahvimisega: tegelanna on real, töökas, andekas, populaarne, tõeline inimeste inimene; kuigi veidral kombel endiselt majanduslikult vireleva eluviisiga, mis muidugi paraneb linaloo lõpuks. Latifah toob väsinud tüpaaži üllataval kombel siiski värskendavat vaheldust, kuna ei ürita kopeerida, vaid pakub iseennast. J-Lo'st suurem ekraanisarm ja lopsakam keha teevad temast omas lahtris emalikkuse ja vastupidavuse ikooni, kuigi siin leidub ka killuke seksikust. Daamis peitub mingi imeline rahu ning enesekindlus, milleta "BS" oleks ümmargune null.

Tänu temale on õhustik igati paigas (parajalt soe ja sõbralik), aga dialoog tundub selle kõrval kunstlik ega tõmba kaasa. Noorte moodsate naiste sõnavalik on nõnda hoolega sätitud, et see meenutaks kassikulda rohkem ainult siis kui ripuks kellelgi kaelas või ümber randmete. Eriti märkasin seda slängi osakaalul silma peal hoides, mis ei ületa kunagi maitseka piiri. Ja üldse puuduvad Latifah' Gina kõrval tõelised naised. Jagub ainult stereotüüpe – R&B raadiojaama musta nais-dj võrdkujud-libekeeled või suure südamega maakad. Mena Suvari jõukas lirva ehk siis erand tundub lausa kohatu.

Aga tegeliku kabelimatsu paneb tegelaste koosseis. See on mustade poolel rahuldav, veidralt Arnold Schwarzeneggeri moodi kõlava Djimon Hounsou ehk välja arvates. Valgete grupp on seevastu täiesti eemaletõukav. Kevin Baconi välimust ja aktsenti plaaniti ilmselt naljana, aga vähemalt mind pani see ahastuses juukseid kitkuma. Mõttetu tibina mõjuv Suvari peab jälle tänama taevast, et ta sai "Six Feet Underis" vähemalt korra elus end vaatamisväärseks teha. Andie MacDowelli lihtsa südamliku tüdruku karikatuur venitatakse liiale sellega, et ta miimika ja kõnemaneer panevad kahtlustama, et aju on kolba sees õhku lennanud. Alicia Silverstone'i esitust lihtsalt peab iseloomustama sõnaga "debiilne", eriti nägude tegemist. Kui maailmas on veel vähegi õiglust, kukub talle järgmisel aastal auhinnaks Okse-Oscar.

Väga moodne, aga üllatavalt kalorivaene tibifilm. Pole midagi, mis hoiaks tõhusalt teadvusel. Moodsad mustad naised peaks oleks särtsakamad, kui tuua tobe võrdlus, millest ainult ma ise aru sain.

Eelarve teadmata, aga 37,2 miljonit dollarit kinodest. Loodetavasti ei õigusta järge.