Palgamõrvar (Jason Statham) ärkab ja avastab, et keegi halb inimene süstis tema kehasse mürki, mis seiskab südame, kui selle tagumiskiirus langeb alla teatud piiri. Jah sõbrad, see on "Speed", kus bussi asendab inimkeha, "Rage", kus Gary Danielsi asendab keegi palju kompum härra; see on märul, mis mängib meelega rumalalt, aga lõbustab rohkem kui paljud kümme korda kallimad suured stuudioprojektid.
Maailm vajab oma märulikangelasi: eriti hästi tajud seda siis, kui esile kerkib mõni uut liiki isend. Tekib tunne, et kui teda poleks olemas, tuleks ta välja mõelda. Jason Statham on just seda tüüpi mees. Tema saavutused antud vallas võivad olla veel napid – märkimist väärivad eelkõige "The Transporter" järjega või "Crank" –, aga juba istub ta sügaval meie rinnus nagu kadedus eestlase hinges.
"Crank" ei esinda kõike, mille poolest Statham on lahe, küll aga teeb pädeva kokkuvõtte.
Nii-öelda põhirepertuaari kuuluvad ohter vandumine, kiire tempo, tulirelvadega vehkimine ja muidugi pidevalt urisev süngenäoline S-mees, kes näeb välja karune nagu grimeerijad annaks talle viimase kaameraeelse lihvi liivapaberiga. Seevastu peaaegu puudub kaklemine, mis lausa üllatab, kuna "Crank" lihtsalt ei saanud sündida "Transporteri" poolse inspiratsioonita, mille suunas ei tehta lihtsalt kummardusi, vaid nühitakse laupa hellalt vastu maad. Eriti kuna stsenaristide-lavastajate kaksik Mark Neveldine ja Brian Taylor teeb oma tööd esimest korda ega häbene siit-sealt avalikult laenata. Või pigem – ahnelt kokku kahmata nagu Mosambiigi näljahädaline rootsi lauas.
Põnevamatest laenudest mainiks algust, mis pärineb ilmselt Prodigy videost "Smack My Bitch Up" ja kurikuulsat videomängu "Grand Theft Auto", mida palgamõrvari eksirännak meenutab küll rohkem kui ühel korral. Originaalne on "King Kongi" stiilis lõppki. Ja siis muidugi "Snatch.", mis on lavastuslikult ilmselt suurim eeskuju, aga mille visuaalsed ideed osatakse keerata veel pöörasemaks-närvilisemaks orgiaks, eriti alguses.
Neveldine-Taylor teadsid täpselt, millise "minekuga" märulit nad tahavad, ja kui sisu ei avalda lavastusega võrdselt muljet, s...a sellega! Selles mõttes oodanuks suuremat pühendumist, kuna ropusõnaline dialoog on nõrk (mitte enam kõvaks keedetud, vaid nüriks keedetud!) ja stoori täis lollusi (mehele öeldakse, et ta ei tohi seisma jääda, aga just seda ta pidevalt teebki). Samas pakub teatavat naudingut jälgida, kuidas iga hinna eest üritatakse üle hea maitse piiri minna ja millised naljad selle käigus sünnivad. Avalik seks ja suhuvõtmine autos on natuke perverssed, aga Al Qaeda nali väärib küll mingit auhinda. Seevastu palja p...sega mootorrattal kihutamine on superhea.
Tegijate auks võib kokkuvõttes öelda, et sisuline tase võib kõikuda ja koosneda laenudest, ent kokku segatakse siiski omanäoline ning plahvatusohtlik kokteil, mis jääb meelde. Teose räpase hoiaku ja raevuka energia üle tunneks kahtlemata uhkust Luc Bessoni eurorämpsu vabrik, aga see on samuti töö, mis neid loomingulises mõttes seljataha jätab. Parimad B-märulid ongi just vähemalt nii fantaasiarikkad, kuigi Aasia tase jätab selle kaugele maha.
www.youtube.com/watch?v=Z9qEVb-TU-c annab asjast kiire tasuta ülevaate. Ühekülgse, seda jah, aga samas tabava.
Hinne: 7/10
No comments:
Post a Comment