arvutikino

"The Reckoning" (2003) --- 6/10
Barry Unsworthi romaanil põhinev keskaegne draama patust ja lunastusest. Topelt-kireroimaga maha saanud preester põgeneb usuelu juurest, liitudes rändavate näitlejate grupiga; tee viib neid linna, kus süütu naine ootab võllaminekut.
Head näitlejad heas vormis - äramärkimist väärivad Paul Bettany, Willem Dafoe, Brian Cox, Vincent Cassell, Ewen Bremner.
Väga raskepärane film, depressiivsemalt ei annaks ilmselt teha, ning võiks seetõttu olla lühem, aga ootamine tasub end ära. Casseli lõpuks esiplaanile toov finaal on rahuldustpakkuv, sellele vahetult eelnev näitelaval suurepärane. Eelarve oli kindlasti väga väike, aga lavastaja Paul McGuigan ("The Acid House", "Gangster No. 1") võtab sellest viimast. Põhiliseks tegevuspaigaks võetud keskaegne linn näeb kohati odav välja, teleteatrlik, aga enamasti piisavalt muljetavaldav. Lavastus kaldub ka veidi teleteatri poole, näitlejate kõrval muule tähelepanu ei pöörata, ent kohati ärkavad tegijad üles, süstides pildilisse külge natuke särtsu, mis tõesti oodatud.
Näitlejatest tõuseb jõuliselt esile Bettany, kellele see on "Gangster No. 1" kõrval siiani parim töö. Haprana näivas mehes peitub tohutu tõmbejõud ja intensiivsus, mida toovad eriti ilmekalt esile just need kaks filmi. Vaadake ära ja olete fännid, võtku mind vastaselt juhul peni. Ta oskab olla haavatav, aga ta suudab ka ekraani ära täita nagu kaks Vin Dieselit. Mitmekülgne näitleja ning vaimustav etteaste.

"Bad Santa" (2003) --- 6/10
Möödunud aastal valmis koguni kaks ameeriklaste jõulufilmi-komöödiat, mida lihtsalt peab ise nägema. Väga erinevad elamused - üdini positiivne "Elf" ja ülimalt küüniline "Bad Santa" - aga kohustuslikud mõlemad.
Peategelased on pohhuistlik padujoodik ja usinalt tulevikku planeeriv kääbus. Maskeeruvad iga aasta lõpus jõuluvanaks ja tema väikseks abiliseks, lasevad end mõnel kaubamajal tööle võtta ja lahkuvad lisaks palgale kogu rahaga, mis seal seifi jäetud.
"Bad Santa" on täpselt nagu Terry Zwigoffi kuulsaks teinud eelmine lavastus "Ghost World" - must komöödia, hea idee, aga vähem naljakas kui tegijad arvavad. Mõlema stsenaristi senine töökogemus piirdus üsna maotu perefilmiga "Cats & Dogs" (2001), mis on ilmselt peapõhjus, miks nad ei suuda klaviatuurist välja imeda nii vahedat huumorit kui tahaks.
Mu vaadatud unrated-versioon hoiab rekordit kõige ropuma tekstiga jõulufilmile, näiteks sõna "fuck" öeldakse imdb.com andmetel 170 korda. Teisel kohal on samas edetabelis mõistagi "Bad Santa" algne versioon, mis on seitse minutit lühem.
See on puhtalt Billy Bob Thorntoni šõu ja raske on uskuda, et rolli ei kirjutatudki otse talle. Bill Murray loobus "Lost in Translationi", Jack Nicholson "Something's Gotta Give'i" tõttu. BBT on suurema osa ajast kuradi lahe, vandesõnad pudenevad üle huulte nii pehmelt ja loomulikult, et nende suur arv ei hakkagi häirima! Pidev joobumus näeb välja igati usutav muuhulgas põhjusel, et ta oligi võtete ajal pidevalt purjus. Lavastaja saab siiski trahvipunkte, et ta Thorntonit taga ei utsitanud, kui see hakkas ära vajuma. On kohati tunda, et mees väsis. Tegijate kiituseks ütleks siiski, et "Bad Santas" on rohkem südamlikkust kui paljudes konveierfilmides, mida USAs välja lastakse jõuluajaks.