"The Baby Juice Express" (2004) --- ?/10
Igavene ila, kannatasin välja vist 25 minutit. Järjekordne brittide krimikomöödia, mis ahvib järele Guy Ritchie sündinud klassikuid "Lock, Stock and Two Smoking Barrels" ja "Snatch." Nii sisult kui välimuselt odav rämps, mille ainus uhkus on Nick Moran peaosas, kes täitis "Lock, Stockis" samuti suurt rolli. Selle vahega, et kui ta seal mõjus lahedalt, siis nüüd tahaks talle tuutusse anda. Tõestab veelkord, et Ritchie tööd on klass omaette, pärast mida tuleb palju tühja maad ning alles siis mõned UK krimikino uued tegijad.
Tegelaskujude ja osatäitjate kirjeldamiseks sobib väljend "äärmiselt ebasarmikad", aga loo üldine toon ja ritchieliku huumori hale aseaine, mida pidevalt ekraanile pigistatakse, on palju hullemad. Komöödia, mis ajab naerma ainult valedel põhjustel. Eriti friigid on Moran ja Lisa Faulkner, kes kehastavad paari, aga on näoilmete, sädeme puudumise ja värdjate piiksuvate häälte tõttu umbes sama usutavad nagu varateismelised vend ja õde.
Hoidu iga hinna eest! Või siis vaata 10 minutit ja põgene karjudes pikkade hüpetega.
"Calendar Girls" (2003) --- 5/10
"The Full Monty" keskealiste naistega ehk tõestisündinud lool põhinev heatujufilm suht-koht igavlevatest perenaistest, kes lasevad enda maitsekatest aktifotodest heategevusliku kalendri koostada. Idee on hea ja osatäitjad toredad - järgmises juulis 60 saav Helen Mirren näeb eriti pagana hea välja, ta võiks veel kakskümmend aastat nooremate naiste rolle täita.
Paraku on lugu igavavõitu, sest toimub vähe ja karakteriarendust oleks tunduvalt enam vaja. Huumor on ka väga pinnapealne ja tegijatele pea üldse mitte oluline, tundub. Filmil on südant ja soojust, aga siiski on üsna raske need sadakond minutit ära istuda, mainitud põhjustel.
Sõnum jääb ka segaseks, mis tõmbabki vähemalt minu elamust alla ja muudab peategelaste motiivid kergelt arusaamatuks. Naised tahavad olla ihaldatud ja naised tahavad armastust, vanusest hoolimata - selge pilt. Aga miks nad siis on oma meeste vastu kogu aeg nii külmad olnud? Ja miks kõige suuremadki pujäänid nii kergesti kalendri-ideele alla vannuvad? Ja miks nad siis ei oska oma tähelendu nautida, eelistades võimalikult ruttu igava koduse elu juurde tagasi pöörduda? Kokkuvõttes tundub nende käitumine moraalilugemisena a la armasta naisi ja nad kuldavad sind oma säraga üle. Mis see "Calendar Girls" siis on - naistefilm keskealistelt pere-emadelt teistele samasugustele?
Kui sulle meeldis hirmsasti ja sa pole nii madala hindega nõus, lohutab ehk teadmine, et ma ei ole ammu nii kimpus olnud hinde väljamõtlemisega.
"The Butterfly Effect" (2004) --- 6/10
Kriitikutelt üsna kõvasti kaigast saanud õudukas/ulmekas, kus peategelane (Ashton Kutcher) muudab pidevalt reaalsust, et lapsepõlvearmastus (Amy Smart) saaks elada ilusat elu. See ei õnnestu kuigi hästi ning iga reaalsus on sama hull või hullemgi kui eelmine.
Osatäitjatel pole viga, toon on mõjuvalt sünge ja sisu ehmatavalt vägivaldne, aga "Liblikaefekt" ei toetu kuigi põhjendatud loole, tundudes aeg-ajalt ebausutav isegi ulmeka kohta. Teos töötab õudukana tõesti etemini. Kutcheri rollist olid huvitatud ka näiteks Seann William Scott, Joshua Jackson ja Josh Hartnett.
No comments:
Post a Comment