uhuu

Ma pole tükk aega bloggerdanud, selles on süüdi laiskus ja ajapuudus. Olen teinud asju ja käinud kohtades. Osad sündmused jäävad südamesse, teised südametunnistusele. Kinos pole käinud, raamatuid pole lugenud. A siit poolik ülevaade filmidest, mida olen arvutist vaadanud. Jah, andsin kiusatusele lõpuks järgi ning hakkasin netist filme sikutama. Kust pagan ma muidu enamikku neist asjadest näha saaks?

* Batoru rowaiaru (2000) --- ?/10
Koushun Takami romaanil põhinev Jaapani kultusfilm lähitulevikust, kus 42 keskkooliõpilast saadetakse üksikule saarele, et nad kolme päeva jooksul üksteist maha notiks. Ellu tohib jääda ainult üks. "Kärbeste jumal" hardcore võtmes. OK, idee on hea, aga jaapanlaste näitlemine ja haige huumor on mulle endiselt vastuvõetamatud. Orientaalse kinoga rohkem sina peal Alar ütleb, et film on väga hea, aga ta ütleb seda teistegi halbade filmide kohta nagu "Spider-Man". Rahvusvaheline pealkiri on muide "Battle Royale".

* Waking Life (2000) --- ?/10
Richard Linklateril on vist ainult üks normaalne töö, mida soovitada: "School of Rock". Käesolev on aga ilmselt tema kõige hullem. Seda ei ole lihtsalt võimalik lõpuni vaadata, ise pidasin umbes pool tundi vastu, see on nii krd igav! Idee on tegelikult hea: videokaameratega vändatud film on kaaderhaaval üle animeeritud. Paraku on sisu liiga intelligentne, et välja kannatada. Kokkuvõtte asemel tasub mainida ülesehitust: peategelas-poiss kõnnib unes ringi, kohtub igasugu isikutega ja kuulab, kuidas need pikalt-pikalt elust ja asjadest monolooge peavad.
"Waking Life" on ainus läbivaatus MPDE ajaloos, mis jäeti pooleli, sest keegi ei viitsinud jätkata. Mina ei viitsinud tookord isegi kohale minna :D

* Garfield --- 2/10
Koomiks on arusaamatutel motiividel täiesti pekki keeratud, aga tulemus on selles mõttes originaalitruu, et mõlemad on ha-ha-naljakad, mitte tõesti naljakad. Kirjutasin sellest pika põhjaliku arvustuse Noortekale, kui üles pannakse, lisan siia lingi. Läbivaatusele mind ei kutsutud, asja kvaliteet annab vihje, miks.

* Army of Darkness - Original Director's Cut (1993) --- 4/10
Sam Raimi oli enne "Spider-Mani" kuulus oma "Evil Dead" triloogiaga. See on kolmas osa ja neist kõige jaburam: peategelane (Bruce Campbell) reisib keskaega ja taaselustab kogemata kalmistutäie surnuid. Pigem lõbustav kui hea, on see odavalt vändatud õuduskoom korralikult vananenud. Nii efektid kui sisu tunduvad üsna lapsikud, eriti Raimi-vendade huumor, mis ei jäta oma juveniilsuses kedagi külmaks. Teist korda siiski ei viitsiks.

* Fear X (2003) --- 6/10
Viimasel PÖFFilgi näidatud sünge draama mehest, kes ei suuda oma naise ootamatust surmast üle saada ning otsib muudkui visalt mõrvarit. "Mementot" ärge siiski oodake, igasuguse märuli asemel keskendutakse leinale, millesse keskne tegelane (John Turturro) on mässitud. Turturro on absoluutselt vaimustav, tõsiselt hea näitleja, kes peaks tunduvalt enam peaosi saama. Paraku toimub filmis liiga vähe, et vaatajat pidevalt köita.

* Dazed and Confused (1993) --- 6/10
Veel üks Richard Linklateri igavapoolne film, coming-of-age, mis võtab eeskuju Barry Levinsoni sama tüütust klassikust "Diner". 1976 mai, peategelaste viimane koolipäev, ning põhimõtteliselt muud ei toimugi, kui et kari noori tolgendab mööda linna ja räägib juttu. Ma ei saa öelda, et siin oleks midagi valesti tehtud, peale selle, et midagi põnevat ei toimu ja isegi toredad tegelaskujud jäävad seetõttu kaugeks. Tasub vaadata, kui tahad näha praegusi Hollywoodi tegijaid viimases teisme-eas (Ben Affleck, Matthew McConaughey, Milla Jovovich, Cole Hauser jt).

* The Shape of Things (2003) --- 7/10
Neil LaBute, üks mu lemmikfilmitegijaid, räägib jälle moodsa elu kibedusest ja julmusest, nagu ainult tema oskab. Ta on toonud ekraanile oma hiljutise näidendi, jättes neli peaosalist samaks. Mis vihjab õigesti, et näitlejatööd on suurepärased (Paul Rudd, Rachel Weisz, Gretchen Mol ja Fred Weller), sest nad on saanud neid tüütuseni harjutada-lihvida... Tulemus tegelikult ei ela ega hinga päris nagu film, aga on loomulikult 70 000 korda parem enamikest Eesti "filmidest". Vaimukas, originaalne, lööv ja suurepäraselt mängitud.

* Shrek 2 (2004) --- 7/10
Arvutianimatsioonid ruulivad ja järg 2001. aasta megahitile on tänavune kõige edukam kinofilm, olles kogunud praeguseks juba üle 800 miljoni dollari. Sisult natuke väsinum kui esimene osa, on siin ikkagi piisavalt hoogu ning huumorit, et kõige paremate tunnetega kolmandat-neljandat osa ootama jääda (need lükati korraga tootmisse).
Eddie Murphy teeb Eeslina taas kõige naljakama etteaste, aga päris äge on ka Antonio Banderas assassiin Saabastega Kassina - tõsi küll, tegelane on vaimustavam kui hääletöö. Meelde jäävad veel mõned toredad laulud nagu Counting Crowsi "Accidentially in Love" ja Eelsi "I Need Some Sleep".
Tegelikult plaanisin sellega oodata läbivaatuseni kinos, aga ma pole kindel, kas meile näidatakse siis eesti keelde dubleeritud või originaalversiooni. Minu arust on selline asi kuritegu, kui Eddie Murphy hääleroll kaob mingite eesti näitlejate pealelugemise tõttu - nad ei suudaks kunagi tema tasemel püsida. Aga ma pole kindel, et mind üldse läbivaatusele kutsutakse, sest Kaare vihastas rõvedalt, kui kirjutasin sarnase dubleerimisvastase artikli "Jääaja" kohta. Mu poolest dubleerigu terviseks kui pole paremat teha, aga miks siis ainult üks inglisekeelne koopia kinodesse samal ajal kinodesse lasti?

* Requiem for a Dream (2000) --- 9/10
Lõpuks sain nähtud ka kuulsa narkodraama, millest DivX põlvkond hoolega räägib. Varem vaid ajusidkeppiva "Pi" vändanud Darren Aronofsky on tõepoolest suurepärane jutuvestja, see teos on võrdsetes kogustes naljakas, hirmutav ning südantlõhestav... Jared Leto, Jennifer Connelly, Marlon Wayans ning Ellen Burstyn teevad peaosades nauditavat tööd - viimane võinuks tõesti ka saada näitlejanna-Oscari, millele kandideeris. Kokkuvõttes mitmekülgsem ning seega parem kui enamik narkofilme; kuigi Aronofsky visuaalset stiili kopeeriv "Spun" on efektsem, jääb minu südamesse just "Dream". Ja keelpillikvarteti esitatud muusikataust on vingem kui ükspuha kui paljude klubihittide segamisel tekkinud moodne soundtrack.