Romantiliste komöödiate tegijatel on tore komme otsida mingeid krutskeid, mis eristaks nende projekti teistest samasugustest, kuigi ei muudaks sisuliselt suurt midagi. Pealtnäha tsipa eriline, seest kerge meelelahutus nagu iga teine – palju söödaks ikka vaja.
"Must Love Dogsi" krutski on see, et armuva-tülitseva-leppiva poisi ja tüdruku asemel on mees ning naine. Mõlemad ületanud neljakümne piiri isegi (igivõluvad John Cusack, Diane Lane). Selle võrra, või siis tänu heale juhusele, mõjuvad tegelaskujud keskmisest natuke küpsemalt, kus kild nooruse seksikust kadunud, et anda ruumi ajaga kogutud tarkusele. Muidugi mitte suhetes, mis jäävad põhimõtteliselt alati samaks (inimesed lihtsalt kibestuvad ja tõmbuvad rohkem endasse). Aga noh, midagi erinevat ikka leiti, katmaks vana hea värske glasuuriga.
Peategelaste käitumine on lausa üllatavalt realistlik, eriti naise poolelt. Mis tähendab, et nad võivad oma lolluses vahel närvi ajada, aga muutuvad kokkuvõttes sümpaatsemaks, sest pole lihtsalt nagu filmis.
Võib olla tänu aluseks pruugitud Claire Cooki romaanile, aga dialoog kukkus hästi välja. Leidlik. Särtsakam kui paljudes romkommides. Muud võtted ammutatakse katlast sildiga "hall mass". Mehe tugi on sõber ja naisel terve sotsiaalne võrgustik, kaasa arvatud üks gei ja muidugi pere, kus kõik sekkuvad ehmatava aktiivsusega tema afääridesse. Aga nalja saab tõesti, sest rahvas sobib kokku ja kõik sebivad ringi nagu prussakad. Meeldejäävaimaks kõrvaltegelaseks osutub Christoper Plummer, kelle kehastatud naispeategelase isa on auga halliks läinud: elutark ning soojust tulvil, mida ka teistega jagada.
Nii et täitsa korralik. Romkommidest koguneb rohkem juttu siis, kui midagi pekki keerati. Kui kõik sujub, polegi palju öelda. Eks ole.
Hinne: 7/10
No comments:
Post a Comment