Koomiliste fantaasiate vanameister näitab, mis värk on. Jälle.
18. Kettamaailma romaan, mis ilmus eesti keeles miskipärast 20.-ndana. Tegelikult hoopis järgmise aastanumbri sees väljastatud "Orikavana" ja "Savijalad" sobisid Varraku meelest järjekorda veits varem kui Pratchett ise ette nägi. Aga pole hullu. Ega midagi katki pole. See infokild kõlbas vaid järjekordset arvustust avama.
"Maskeraad" esitab Pratchetti nägemuse igihaljast Ooperifantoomi legendist, mis garanteerib maski kandva legendaarse võõra ja salamõrvad. Lugu pesitseb ooperimajas Ankh-Morporkis, vanadest tuttavatest hoiavad prominentseid kohti seekord vanaema Weatherwax ning Nanny Ogg, kes tulevad linna kaema, kuidas sujub Agnese nooruke lauljannakarjäär.
Viimati mingeid Pratchetteid arvustades on tekkinud komme keskenduda sellele, kuis härra väldib / ei suuda vältida oma põhilisi nõrkusi kirjanikuna. Seekord ma seda ei tee, kuna tahan midagi järgmisteks kordadeks varuks jätta. Paraku ei tule sellega seoses rohkem midagi pähe, millest rääkida. Liiga palju olen selliseid lugenud ja sellistest ülevaateid kribinud. Nii palju veel lisaks, et "Maskeraad" kuulub Pratchetti paremate hulka. Nali töötab ja lugu tundub mõneti südamlikum kui harjunud ootama. Ilmselt Fantoomi isiku tõttu, kes on traditsiooniliselt veidi kaastunnet äratav tüüp.
Pähh kui nõrk arvustus see oli. Loodan, et sa ei raisanud sellega aega, Sepp.
Hinne: 8/10
* Varrak 2005. "Maskerade" ilmus originaalis 1995. Inglise'st tõlkis Triinu Pakk-Allmann.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
hehe, jääme siis järgmisi arvustusi ootama :P
Post a Comment