May 31, 2004

Indrek Hargla "Vabaduse kõrgeim määr"

See on meie ulmekirjanduse kroonprintsi kolmas trükkijõudnud romaan, mis võitis Eesti 2002.a. romaanivõistlusel (Nikolai Baturini "Kentauri" järel) teise koha ning kannab alapealkirja "Pärnaoru kroonikad".

Jutt on võimuihast, mis võib tappa ka üllaimad kavatsused ja pealkiri viitab sellele, et vabadus toob alati kaasa vastutuse, milleks inimene ei pruugi lihtsalt valmis olla, ega isegi kunagi valmis saada.

Hargla on loonud oma eelmises raamatus "Palveränd uude maailma" (otsi selle ülevaadet mu arhiivist, märtsi alt) kirjeldatuga üpris sarnaneva keskaegse aegruumi, mis seisab uue ajastu lävepakul, aga ei loobu veel sidemest maapõuejõudude ja maagiaga. Inimeste, kes neid tunnevad ja kasutavad, ring on siiski väga piiratud, mistõttu fantaasiajutu asemel on toon ikka eluline nagu autoril kombeks.

Tekst jaguneb kolmeks, alguses on peategelane isa ja järgmistes ta poeg. Erinevus nii esimese-teise kui teise-kolmanda raamatu vahel on märgatav, aga vahe esimese-kolmanda vahel suurem, sest esimese lõpus vahetatakse pea kõik peategelased uute vastu, kes püsivad meiega enamikus lõpuni. See tuletab jälle meelde, et Hargla valdab lühivormi paremini kui romaani, aga ka seda, et tal on alati kaasakiskuvaid ideid, millega oma looming ainulaadseks muuta.

Siinne superidee on kirjeldada raamatu peateemat (Zmaiko pürgimist kuningaks) nii nagu noore auahne mehe tõusu maffiapere peaks. Enamik ajast peitub ta selja taha "ristiisa", tegelik niiditõmbaja, aga fantaasia/alternatiivajaloolises tekstis sellist ülesehitust kasutada on igatahes intrigeeriv. Paraku vajaksid 2. ja 3. raamat omavahele sujuvamat üleminekut, pikemat lahtikirjutamist. Praegu pole Zmaiko kujunemistee täiesti usutav, kuidagi liiga äkitselt asendub auahnus türanlusega.

Hinne: 7/10. IH romaanid pole endiselt nii head kui tema novellid ja lühiromaanid, aga korralik lugemine siiski. Keeleliselt häirib ennemineviku ja eitava ennemineviku kohati ülekasutamine.

* Käsikiri valminud Kopenhaagenis-Tallinnas sept2001-okt2002. Toimetanud Maret Käbin. Varrak 2003. 381 lk.

No comments: