Kui teatasin plaanist "Bridget Jonesi päevikud" läbi lugeda, tassis musi miskipärast mulle koju veel kolm nii-öelda naistekat. Ma siis võtsin ühe ette ning lugesin läbi.
"Come Together" kaardistab rasket algust kahe Londoni noore suhtele. Mõlemad on elu näinud, omajagu ringi tõmmanud ja kaotanud roosilise lootuse seda õiget kohata. Noh ja siis selgub, et nemad võivad just sobida.
Sündmustes pole midagi põrutavat, aga terane huumor (põhiliselt muidugi inimeste ja suhete aadressil) ja omapärane ülesehitus väärivad lugemisvaeva. Nii kuti kui neiu tunde- ja mõttemaailma kirjeldatakse uskumatu põhjalikkuse ja tänuväärse täpsusega, et samastuda, seega kergemini sisse elades. Minategelased on nad kordamööda, kumbki peatüki haaval. Originaalse maitsega.
Mul on tekkinud tunne, et "naistekas" on samasugune põlastav väljend nagu "perefilm". Hästi tehtud raamat või film peaks ju kõlbama teoorias igale tarbijale, kui moodsate linnainimeste elu huvitab, mitte olema piiratud soolise kuuluvusega. "Bridget Jones" ning "Come Together" ei jätnud küll muljet, et ma naudiks neid rohkem kui oleks ise naine.
Tehti 2002 ka telefilmiks, peaosades James D'Arcy ja Lucy Punch.
"Bridget Jonesi päevik" on siiski mõnusam lugemine, sest tegelased kirjutati rohkem lahti ja Fielding saab meeleolu tekitamisega paremini hakkama. Kuid "Come Together" on samuti vinks-vonks. Suureks Kriisiks võinuks autorid valida midagi originaalsemat - miks on pahategija alati mees? - aga usutavus ei kao kunagi.
Hinne: 8/10
* Esmatrükk 1999. 295 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
jah, see on hea :)
aga kindlasti ei saa väita, et BJ I oleks parem - oo ei - that's where you're wrong honey :) BJ ei ole kindlasti tegelased rohkem lahti kirjutatud, seal on lahti kirjutatud ainult nimitegelane - ja sedagi põhiliselt kasutades termineid - kaal, kalorite hulk päevas, suitsude arv jne..
Kõik 3 "naistekat" mis musi sulle koju tassis on kindlalt paremad kui BJ I, kuigi BJ II osa jõuab neile enam-vähem ehk järgi - vot nii arvan mina, mhmh ja jutul lõpp.
viplala
Post a Comment