Mõnusat elu elav advokaat ajab pikantse olukorra tõttu aeglaselt reageerides auto alla mustlasmuti. Too sureb ja advokaat puhastatakse süüst, ning olgem ausad, ohver oli süüdi rohkem kui juht.
Asjade käik ei meeldi samas teisele mustlasele, kes paneb advokaadile ja ta õigeks mõistmisel põhirolli täitnud kahele mehele needuse. Peategelane hakkab kõhnuma ega oska muud teha kui mustlane üles otsida, enne kui ta selle kätte sureb.
"Thinner" on kirjutatud parimate Stephen Kingi traditsioonide järgi. Peategelased ja nende elu kirjutati nõnda hoolikalt lahti, et võimatu on mitte hoolida, mis nendega edasi juhtub; sündmused on samuti põnevad, kaldudes müstikasse. Või noh, minu jaoks pole siin midagi võimatut ega üleloomulikku. Ma usun ju kõike. Siinesitatud nägemus, mis ikkagi on needus, meeldib eriti.
Märulit on veidi rohkem kui Kingilt ootaks ja lehekülgi vähem, nii et raamat lausa loeb end ise. Kuradi hea lugu ja kõhe hakkab ka, kuigi see pole õudusromaan per se. Lõpp on mõjus, aga siiski õuduskirjandusele nii tüüpilise lahendusega, et valmistas mulle teatava pettumuse.
Varaseid trükke ilustab Stephen Kingi asemel varjunimi Richard Bachman. Hilisematel märgitakse kaanele "Stephen King Writing As Richard Bachman", vähemalt eksemplaril, mis mulle kaks põnevat (aga valusate silmadega) õhtut kindlustas.
Sai filmiversiooni 1996, peaosas Robert John Burke. Tahaks näha hoopis needvat taati kehastava Michael Constantine'i tõttu, kes on "Minu pirakas Kreeka pulmas" ju nõnda armastusväärne perepapa.
Hinne: 9/10
* Esmatrükk 1984. 320 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment