Arvutikino

"Freaky Friday" (2004) --- 6/10
Kolmas kord Mary Rodgersi romaani ekraniseerida. Pidevalt pahuksis tütar (Lindsay Lohan) ja ema (Jamie Lee Curtis) vahetavad kavala nõiatriki süül vastu tahtmist kehad, tutvumaks teise vaatenurgaga elule. Sellest tõuseb ilge segadus, sest ema plaanib kohe abielluda. Tegijad leidsid muide, et üleloomuliku sisuga komöödias on õigustatud ka olulistes süžeepunktides usutavusest traktoriga ülesõitmine, nii et järgnev möll pole alati kuigi loogiline.

Kui peaosalised oleks etemini sisse elanud ja stsenaarium usutav, sünniks ehk klassik. "Freaky Friday" on praeguselgi kujul särtsakas ja absoluutselt vaadatav, aga hooletult kirjutatud lugu ei paista Curtist-Lohanit inspireerivat (hoolimata nende korralikust kokkumängust), jättes seega kergelt kuivale vaatajagi. Veel võiks mõtestatud tegevust pakkuda nende partneritele, sest ise täiesti sümpaatsete Chad Michael Murray ja Mark Harmoni tegelaste ülesandeks on peamiselt juhmilt pealt vaadata, kuidas ema ja tütrega oleks nagu midagi korrast ära.

Põhisündmus käivitub umbes kahekümne viie minuti möödudes, mis on viimane aeg, sest suht isikupäratu sissejuhatus ammendubki seks ajaks. Kiiduväärt tööd tehti siiski teismelise mässaja loomisel: Lohan näeb välja vana, väsinud ja räsitud kui draamakuningannale sobilik.

Kehade vahetudes hakkab päris muhedalt pulli saama, koguni dialoog pöörab järsult paremuse poole. Teismelise tüdruku kohta on Anna tõesti lahedalt terava suuvärgiga, ja aeg-ajalt kitarri kätte haarav Lohan rokib kaasakiskuvalt. Rokist rääkides seostub üks tore stseen Andrew WK hümniga "She Is Beautiful", kus tüdruk emme kehas sõidab fännide kätemerel, kes tulid tema tele-raamatuesitlust vaatama, sattudes spontaanse šõu tunnistajateks.

Curtis napsas rolli muide Jodie Fosteri ja Annette Beningi keeldumise järel. Esimest taheti vast seetõttu, et 1976.a versioonis mängis ta tütart (Foster ei pidanud uut projekti siiski vajalikuks). Bening lubas ära teha, aga loobus miskipärast.

20 miljonit dollarit maksis + 25 reklaamile = 160,8 miljonit dollarit tõi kinodest.



"Mr 3000" (2004) --- 8/10
Bernie Mac kehastab endist pesapallitähte, kes annab karjääri jooksul pallile kolm tuhat korda kaigast, minnes siis päevapealt erru. Ta saavutab "pensionil" edu ärimehena, kelle tegemised keerlevad tiitli Hr 3000 ümber. Siis loetakse saavutused üle ning leitakse, et suurest kolmest eraldab teda siiski kolm lööki. 47-aastane eluaegne ülbik ja uhkeldaja ei lepi muuga kui platsile naasmine, et puudujääk täita ja legendistaatusele langenud väike plekk eemaldada.

"Mr 3000" on jälle neid filme, mida on raske lahterdada. Reklaamides rõhutakse komöödiale, sest mingi lähenemine tuleb ometi leida, aga toon on mõnest suutäiest naerust hoolimata seks liiga tõsine. Pigem oleks nagu karakteriuurimus, kuigi see tundub kokkuvõtteks sügavavõitu. Nõustun lõputiitrites öelduga (Without sports, this would have been a short film), aga samas pole see ka lihtsalt spordifilm. Kasvõi vigade tõttu, mida USA profipesapalli maailma näidates tehakse – fännid võtku ja lugegu kokku. Eelkõige muidugi see, et Hall of Fame'i jõudmiseks ei peagi tegelikult koguma 3000 lööki, Teise maailmasõja järel on alati aidanud 2800-st. Kel on teadmisi, leiab sisulisi apse veel ja veel.

Eelkõige on tegu looga muutumisest ja muutusest, mis muudabki tulemuse nauditavaks, kuigi tihti jälgitakse spordifilmide stampe (õnneks mitte lõpus, mis mõjub värskendavalt).

"The Bernie Mac Show'd" pole näinud, aga Maci filmiosi vaadates tekib mul pidevalt tunne, et mees teeb haltuurat, alla oma võimete, ei pinguta. Või lihtsalt ei leia/haara pakkumisi, mis teda proovile paneks. See oli esimene kord, kus tunne kadus ning andis koha imetlusele. Ennast täis supertähe, ülbiku kehastamine sobib talle kui rusikas silma-auku, aga mitte ainult. Mehes on sisemist jõudu, mis muudab potentsiaalselt ebameeldiva kuju nii vaadatavaks kui tasapisi ka ootamatult sümpaatseks. Temas on klassi. See ilmneb eriti stseenides, mida jagatakse Angela Bassetiga. Kes ütles, et keskea ületanud paarid ei suuda ekraanil enam seksikad olla?!

Head osatäitjad eesotsas muidugi Maciga, paeluv lugu, maitsekas muusikataust – "Mr 3000" täitsa kärab. Vaadatess tundub uskumatu, et stsenaariumit ei kirjutatud vaid temale mõeldes. Peaosa pakuti enne John Travoltale, Richard Gere'ile ja Denzel Washingtonile.