"The Jacket"

Lahesõjas kuuli pähe saanud sõdurpoiss (Adrien Brody) jääb imekombel ellu ja pääseb erru, aga lavastatakse kodumaal juhuslikult võmmitapjaks. Ta pannakse ohtlike hullude asutusse ja tehakse uudse ravimeetodi katsealuseks. Kohe nii uudse, et viib kuti tulevikku, kus ta näeb muuhulgas ette oma surma.

Kuuluda filmitööstusse on suurepärane viis tõmmata ligi naisi, kehtides topelt psühholoogiliste põnevike kohta nagu "The Jacket" (pp tähendab jämedalt võttes õuduka sugemetega põnevikku). Teed esilinastuse või, veel parem, eraseansi. Kutsud hunniku ilusaid tibisid ja teise hunniku selliseid, kes annavad kätte. Järelpeol skoorid nii ehk naa ja tunned end hiljem natuke paremini. Ja sa lihtsalt pead enesetunnet vahel kunstlikult tõstma, sest oled ikkagi loovisiksus. Andekamad filmiloojad pigem ei tee tibihullutamisfilme, sest need põhinevad tihemini eelmiste hitt-pp'de kopeerimisel kui ainukordsel nägemusel.

Eelnev lõik ei pruugi muidugi kehtida "Hullusärgi" lavastanud John Maybury kohta, aga teos tundub kuidagi isikupäratu sellegipoolest. Lugu on huvitav, aga selle edastamise vahendid tavapärased (sünget õhustikku aitavad luua kiire montaaž ja kõledad kriipivad heliefektid) ja sündmused pidevalt etteaimatavad, nii et elamuse tekitavad pigem näitlejad.

Siin tuleb au anda eelkõige Brodyle, Kris Kristoffersonile (peategelase ravija; mõnusalt karune, igati soliidne töö vanema põlvkonna meesnäitlejale) ja "Layer Cake'is" säranud Daniel Craigile (kõhe kõrvalosa). Naispeaosa täitva iluduse Keira Knightley jaoks jääb elupõletajast tibi kehastamine natuke kõvaks pähkliks, nii et raskematel hetkedel nagu sügava masenduse ja väsimuse esitamisel jääb ta kahvatuks. Näha on, et teab, mida teeb, aga oskused pole päris need. Ilmselt vähese keskendumise asi ka. Brody seevastu särab, tõeline kullatükk. Jack Starks läbib väga erinevaid meeleseisundeid (meeleheide, suur segadus, agressiivsus, vaimne kirgastumine) ja tema jälgimine on väga kütkestav. Mõni teine täht võiks tulemuse palju keskpärasemaks muuta, aga hingestatud Brody annab endast kõik. Või siis vähemalt palju.

Rõvedalt läbikukkunud teos, kinodest natuke alla 10 miljoni dollari. Kergelt isikupäratu, aga mitte rutiinne. Väärib vaatamist küll, eriti kui sulle meeldis "The Butterfly Effect".

Hinne: 7/10