Kurblik armulugu läbi mitme aastakümne. Kaks kauboid (Heath Ledger, Jake Gyllenhaal) kohtuvad 1960-ndate alguses ühisel tööpostil ja armuvad. Nad ei julge trotsida ühiskonna viha geide vastu ja jäävad armukesteks, kes kohtuvad ainult siis, kui pistavad oma perede juurest mõneks ajaks plehku. Olgu seksiga kuidas on, armastus jääb ikka meeste vahele. Põhineb E Annie Proulx' tõsielulisel lühilool.
Nähtud siis üllitis, mis napsab mu 2005. lemmikult "Münchenilt" märtsi alguses tõenäoliselt filmi-Oscari. Ja tead mis? Ma ei kahetse. "Brokeback Mountainit" on kerge hinnata.
"Brokeback Mountain" on väga korralik auhinnafilm. Ja väga korralik ka muidu. Tavapärased klišeed puuduvad. Ma ei tundnud vaadates kordagi: oh, seda tehti küll pisara kiskumiseks või mõnele žüriile meeldimiseks. Kõik on alati põhjendatud ja loo seisukohalt sügava mõttega. Isegi kauboipoiste esimene seks, mis annab retrospektiivis väärtusliku vihje nende suhte tulevikust.
Ang Lee kui lavastaja on tuntud poeetilise laadi poolest, kus pilt väärib sadat sõna ja tegelased puhkevad elule nagu vähestes teistes linalugudes. Need kvaliteedid saavutab ta siingi, otseses mõttes juba avasekunditel. Leiti suurepärane tasakaal elulise ja selle vahel, mida kauboiloolt üldse oodatakse.
Ühelt poolt krabab silmad pantvangi Marlboro Country reklaamklippe järgiv ruraalromantika (isuäratavad paksud valged pilved, suurejoonelised loodusvaated, nukra kitarri mekiga taust). Teisalt saavutati loomutruu päriseluline toon, mis jäi millimeetrikese käeulatusest välja isegi "Müncheni" meeskonnal. Lugu, dialoog, suhete kulg, tegevuspaigad, kõik. On sellised, mida sa lihtsalt usud. Kõhklemata ja kohe.
See on samas vägagi näitlejakeskne teos, kes säravad tänu korralikule materjalile nagu ei iial varem. Gyllenhaal, Ledger ja Anne Hathaway pole olnud ilmselt kunagi paremad. Teisi pole piisavalt palju näinud, et julgeks sama väita, kuigi näiteks Graham Beckel ja Randy Quaid on suurepärased, vähesest esinemisajast hoolimata isegi tugevalt isikupärased karmi isa kujud. Ledgerile-Gyllenhaalile on see aga superhetk karjääri tegemiseks või kindlustamiseks. Iga nendevaheline nüanss, mida koguneb ajapikku palju erinevaid (mehelik rohmakus, hingepiin, ootus, armukadedus, jõuetu raev jm), mängitakse puhtalt välja. Ja nii ehedalt ja valusalt ja liialdamata, et kui tulevane videolevitaja trükib karbi tahakaanele "melodraama", mõjub see solvanguna.
Lausa omaette lõiku väärib tiinitäht Anne Hathaway ("Printsessi päevikud", "Võlutud Ella"), kes on korraga suureks kasvanud ja suisa ulakaks läinud. Edaspidi kavatsen tema filme isegi vaadata ja tegelikult vääriks neiu naiskõrvalosa-Oscarile kandideerimist. Palju vähema eest antakse see vahel kätte või lubatakse nomineerima; jah sinust räägime, Judi Dench. Igatahes, tahaks kangesti teada, kes avastas, et Hathaway võib mõjuda ühtaegu nii süütult ja paheliselt. Ta moodustab vastupandamatu kombinatsiooni, kelle vähesus on ainus, mille üle idee poolest kurvastaks. Või siis selle üle, et mõlema kauboi abikaasadele ei anta rohkem avanemisruumi. Nende arvelt võiks kestvus tõesti kasvada. Ja poleks arvanud, et ütlen kunagi midagi sellist filmi kohta, mis vältab niigi kaks ja veerand tundi.
+ kuna ei karda olla lapsik, tunnistan, et nautisin väga ootamatut võimalust tema tisse näha. Veel! Veel!
Väärtusta Ang Lee uusimat lavastust. "Brokeback Mountain" võib olla kõige loomingulisem ja isiklikum auhinnafilm, mis eales tehtud. Pealekauba nii sisutihe, et mitmed sündmused või olukorrad tunduvad olevat kokku pressitud. Geid peategelasteks või mitte, saavutus väärib tähelepanu. Sündinud klassika, mitte lihtsalt "Legends of the Fall" tagauksepoistega.
Ja kõik on nii paigas, et rohkem ei saaks olla. Aga mitte klanitud moel. Sellisel moel, mis teeb sind rõõmsaks, et luud-liikmed on paigas. Sellisel õigel moel!
Hinne: 10/10
Oscari nominatsioonid: operaatoritöö, lavastus, muusika, film, näitleja Ledger, kõrvalosaline Gyllenhaal, kõrvalosaline Michelle Williams, mugandatud stsenaarium. Kumbki mees võiks tegelikult kandideerida näitlejana, või siis hoopis G pea- ja L kõrvalosas.
Seni võidetud suuri asju: BAFTAd (film, kõrvalosaline Gyllenhaal, mug.stsenaarium, David Leani auhind lavastajale); Kuldgloobused (lavastaja, film – draama, laul, stsenaarium); Kuldlõvi lavastajale Veneetsiast; NBR lavastajale ning kõrvalosaline Gyllenhaalile.
February 23, 2006
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment