"Rumor Has It..."

Filmid olid olemas juba ammu enne sinu sündi, tõsilugu! Ja näiteks issanda aastal 1967 väljastati Charles Webbi romaanil põhinev "The Graduate", mis rääkis oma aja läänemaailma noortega nii selgelt ja otse südamesse nagu seda ainult vähesed suutsid või suudavad. Laenates-kohendades Amazon.comi teksti: "...võõrandumine, mitteühtivus, põlvkondadevaheline romanss ja õnnistav Simon and Garfunkeli muusika: need virutasid kuuekümnendate lõpu Ameerikale otse makku". Tegemist siis kultusteosega, meeldib või mitte.

Rob Reinerit tuntakse muuhulgas romantiliste komöödiatega, mis paistavad silma üle keskmise originaalsete lugudega. "Rumor Has It..." jätkab meeldivat tava.

Sarah (Jennifer Aniston) on tavaline, meeldiva olekuga tüdruk, kes valmistub abielluma oma tavalise, meeldiva olekuga kuti Jeffiga (Mark Ruffalo, no kesse muu), et jätkata oma tavalist, meeldiva olekuga eksistentsi nagu juba vanuselt täisealistele kohane. Pulmaplaanid viib peast ootamatu avastus, et "The Graduate" põhineb tõsielul ja nendega on seotud ta lihane vanaema (Shirley MacLaine) pluss praeguseks juba mullas ema.

"The Graduate'is" leiab aset olukord, kus abielunaine nugistab veel märgade kõrvatagustega noormeest, kes otsustab järgmiseks hoopis ta tütre kasuks. Sarahi vanaema osutubki selleks võrgutavaks prouaks, kelle nime kandev laul on vahepeal saavutanud märkimisväärse koha popmuusika kullafondis (tead küll: heeeey missis Robinson...). Edasi inspekteerides tekib kahtlus, et Sarahi isaks on hoopis too noor täkk, kes kindluse mõttes nii ema kui tütre ära proovis. Siis on meie peategelannal juhe juba nii koos, et ta otsustab mehe üles otsida.

Ma tean, ma tavaliselt ei kirjuta nii pikki sisukokkuvõtteid. Aga "Rumor" pole ju tavaline film. See pole isegi kergelt lahterdatav. Kõige täpsem kirjeldus oleks vast: romantiline komöödia ja suureks saamise lugu veetsid meeleoluka öö, mille vili lihviti kohtingufilmiks. Ehk chick flick meets concept movie. Oh jumal! Mul kimab nüüd endal juhe kokku, mida oligi karta. Pole siis ime, et arvustuse kirjutamine lükkus mitu nädalat edasi.

Järele mõeldes leian ka paar lihtinimeste sõna, millest on elus vahel palju kasu. Tore lugu ühe tüdruku suureks saamisest, kus on lahedad näitlejad, muhe dialoog, omapärane lugu. "Rumor" on tugevalt näitlejate film, nii et nendest räägiks eelkõige. Kõige keerulisem on iseloomustada Anistoni, kelle kohta ekraanil on kerge öelda "pädev", aga muid iseloomustusi otsides jään alati hätta. Pole vist minu tüüp.

Kesksetest tegelastest saab kõige vähem lõbutseda Mark Ruffalo, kes täidab talle viimasel ajal tuttavaks saanud toreda kuti™ rolli. Mis tähendab, et talle makstakse peamiselt kohalolemise eest. Ta oskab näidelda, aga ei jõua hirvesilmade plaksutamisest palju kaugemale, sest on aksessuaariks surutud. Aga see ei muuda teda nulliks, mkm. Õdusat valgust heitev lamp muudab iga toa hubasemaks ja selgroost suvalise lüli välja katkudes jääb alles ainult hunnik kasutut orgaanilist ainet. Ei oska kohe öelda, kas otseselt häirib või mitte, et Ruffalo ei saa rohkem möllata, aga igatahes võiks saada.

Mena Suvari mõjub Sarah' energilise õena isegi naljakalt, mis üllatab, sest seni olen teda "Six Feet Underist" väljaspool kasutuks loomaks pidanud. Samast sarjast orbiidile paiskunud Richard Jenkins ei leia endiselt projekti, kus fännid tema mitmekülgsest talendist ning kuivast huumorist isu täis vaataks. No lihtsalt pole piisavalt seda härrasmeest. Isarollid talle igatahes sobivad nagu näitas ka "North Country". Eriti sellised, kus saab nii kurba nägu teha kui vaimukusi pilduda. Nagu seekord.

Unustada ei maksa ka Shirley MacLaine'i ja Kevin Costnerit. Nemad moodustavad mõnes mõttes raskekahurväe, sest kõige rohkem jäävad meelde just nemad. Kogemus on kuld jne. Auga halliks minemine võib olla nii soliidne saavutus, et kõik muu selle kõrval kahvatub. Eriti rõõmustav on MacLaine'i võimas naasmine (teiseks "In Her Shoes"), mis tundus pärast "The Evening Stari" ebatõenäoline. Tõeline raudne leedi, kelles on ajahambale vastupidavat ilu, selgroogu ja särtsu. Costnerit vaadates tundub aga korraga ülekohtune, et publik temast üldse kunagi tüdis, sest ta on nii äss. Miks ta pidi ometi vahepeal nii halbu filme tegema? Nüüd, kui ta on jälle tippvormis, ei tunta ju huvi.

"Rumor" ei lase end selgetesse raamidesse suruda ega lähe ka eriti keerukaks. Nii et lihtsalt ajaviite kohta on see ikka osavalt läbi mõeldud ja esitatud. Hea asi, mis paistab silma.

Hinne: 8/10