"Derailed" (2005)

Ega's ainult üksikud inimesed vahel lubamatult kiimaseks muutu. Abielumees Charles (Clive Owen) kohtab rongis abielunaist Lucindat (Jennifer Aniston) ja otsustab läbi viia värskendava kõrvalehüppe. Modellis tungib neile paraku kallale jõhkard Philippe (Vincent Cassel), kes naise vägistab ja mehelt raha välja pressima hakkab. Kae kuraskit!

"Derailed" on järjekordne tõestus, et niinimetatud A- ja B-filme eristab tihti vaid eelarve, mis kipub A puhul olema suurem. Rootsi lavastaja Mikael Håfströmi debüüdi Hollywoodis päästab kohesest videolevi-põrgust ilmselt tõsiasi, et selle peaosadesse meelitati Jennifer Aniston ning Clive Owen. Tegelikult võib natuke vaielda, kas ja millistel tingimustel neil ikka on jaksu publik saali tõmmata... aga parem juba nemad kui Van Damme, kelle puhul tundub sellise pealkirjaga põnevik palju ootuspärasem.

Ma ei tahtnud öelda, et "Derailed" kuulub põhjakihti, aga tegu on selgelt B-sahtli kodanikuga, mis koguks vaevalt tähelepanu tuntud nimedeta plakatil või karbil. Siin lihtsalt pole millestki rõõmu tunda! Tegelased on igavad, isegi näitlejad ei suuda neisse uskuda, ja lugu loivab edasi ebagraatsiliselt kui paks mees teleka eest kööki võileibu tegema. Tegevustik mõjub kiretult ja Anistoni-Oweni vahelise sädeme tajumiseks peab seda ikka väga soovima.

Moodsas põnevikus on muidugi ka mõni räpistaar ja "Derailed" demonstreerib igaks juhuks kahte. RZA ja Xzibit, astuge ette. Olete kahtlemata mõnikord valgel linal silma paistnud, või polnud teosel endal viga, aga siinne raiskamine ajab lihtsalt vee silma.

RZA tegelane paistab olevat stsenaariumisse õmmeldud kellelegi teeneks või üldise kestvuse pikendamiseks, sest mees tundub ausalt öeldes kasutu ja talle usaldatud dialoog lihtsalt lame. Asja päästaks Charlesi-Winstoni ühise tausta hoolikam visandamine, et millest täpselt nende sõprus toitu saab. Aga oh ei. Ei tule sealt midagi. Xzibit jääb seevastu isegi viletsamasse seisu, sest tema Dexter mõjub Philippe vol 2'na. Cassel mängib jõhkra värdja muidugi usutavalt ning õõvastavalt välja, tema juba alt ei vea, aga milleks täpselt on Philippe'ile vaja neegrist klooni?

Aniston on natuke pahelise naisena pädev, kuigi mitte üllatav ega väga vaadatav, kuid Oweni ilme jääb peaaegu alati pelgalt unise ja hajameelse vahele. See on pingutuseta tema nõrgimate soorituste hulgas eales, kuigi sobib üldise elutu õhustikuga kokku. Tema raevukus ei ilmne ka hetkedel, kus Charles võtab juhtimise lõpuks oma kätte, kuigi "Closer" ja "King Arthur" andsid selge maitse suhu, mida temalt sellel puhul oodata. See, kui ta räägib, et ei suuda enam, ja on sama ilmega nagu alati, on lihtsalt märk naeruväärselt elutust sooritusest.

Umbes poole peal on päris efektne ehmatus-koht. Viimasel pooltunnil pole viga, kui saladused hakkavad tulema ilmsiks. A kokkuvõttes on "Derailed" kasutu või kummaliselt lõtv nagu mõne naise püksikumm.

Hinne: 4/10