"Eight Below"

Disney logo kandvatele teostele tasub läheneda umbusuga, kuna nõudlikule vaatajale kaetakse Miki-hiire majas laud harva, ja "Eight Below" tundub eriti kahtlane tükk.

See on tõsielust inspireeritud stoori polaarskaudist (Paul Walker), kes jätab kelgukoerad baasi maha, aga ei saa halva ilma tõttu tervelt kuus kuud võimalust neile järele minna.

Kõlab üsna veidra sisukokkuvõttena, mis? Tehtud meelega, sest "Eight Below" suurim voorus on hoidumine kindlast žanrist ja isegi toonist. Eriti mingist imalast perevärgist. Kui teos oleks suvine rannakülastaja, siis selline, kes astub vette ainult labajalgu loputama, kõnnib näiliselt sihitult mööda veepiiri edasi ja siis korraga istub autosse, et külastada hoopis teisi randu. See tõmbab arvustustes tihti hinnet alla, kui tegijad ei jää ühele joonele kindlaks, aga praegusel juhul tuleb ainult kasuks. Kui tihti sa ikka kinos mõtlema pead, et huvitav, mis järgmiseks.

Esimene tund kahest on siiski nõrgem, sest töötab sissejuhatusena ja nii pikalt paika loksuvad lood on lihtsalt kurjast, öelgu Peter Jackson mis tahes. Näeme elu baasis, imetleme Antarktika raugekstegevat suurt valget (võttepaikadeks tegelikult Kanada, Gröönimaa, Norra), tutvume tegelastega. Saame aimu, kui palju inimene tegelikult sõltub sellistes oludes koerte oskustest, taibust ning vastupidavusest, pärast mida tundub tugeva sideme tekkimine loomadega ainult normaalne. Mõned pisikesed elu õhkavad täpid keset lõputuid lumevälju on haarav vaatepilt, mis aitab valutult välja kannatada liigse pikkuse. Mõjuvust lõhub ainult muusikataust, mis on korralik, aga võiks enamiku ajast üldse olemata olla. Selline õhustik ei vaja liigseid helisid.

Peamiselt halbade märulikega tuntud Paul Walkerile on see võimalus end mingil määral isegi näitlejana tõestada. Roll pole väga sügav, aga vähemalt draamalik ja ta saab kõigega hakkama. Keanu Reevesi moodi hääle omamine ei tähenda õnneks samasugust kivinägu.

Teistest osalistest valmistab halva üllatuse Jason Biggs ("American Pie"), kes on minule küll superhea noor näitleja, aga talle usaldatud materjal ajab lihtsalt nutma. Ta peaks vist täitma koomilise kergenduse funktsiooni, aga välja tuleb mingi vinguva häälega wanker, kes mõjub rohkem poisikesena kui Biggs ekraanil eales olnud. Üldse ei osata temaga midagi peale hakata, nii et kasutu tunne tekib.

Tegelikud staarid on muideks koerad, kelle dressuur on olnud hea ja töö ekraanil tänu sellele eeskujulik. Nad müttavad teisel tunnil palju aega omapäi lumes, nii et "Eight Below" sisaldab looga rikastatud loodusfilmi nagu prantslaste menudokk "Pingviinide marss". Koerad õnneks hoiduvad rääkimisest, aga nende liikumine tundub äärmiselt loomulik ja tegevus kaasakiskuv. Mõned hetked on päris masendavad, kui nad ootavad päevade kaupa lumes ketis peremehe naasmist, aga siis kistakse end lahti ja minnakse toitu otsima. Koerte poolest võiks linateosele anda ka maksimumpunktid. Kohtumine hülgega on tipp, eriti veealune jälitamine, ja hüljes ise rohkem evil kui kaksteist tundi "Sõrmuste isandat" kokku.

Lavastaja Frank Marshallil on üks selline tõsieluline "hüljatud lumes" lugu veel, 1993.a "Alive". See ei kogunud küll mingeid auhindu, aga "Eight Below" tulevik on loodetavasti heledam. Ikka piisavalt omanäoline ja hästi tehtud

Lõpp on ainus eht-disnilik osa, aga absoluutselt väljakannatatav, kuna tegelaskujud on ammu piisavalt sümpaatseks saanud, et neile natuke kaasa elada.

imdb.com väidab, et tegu töötlusega jaapanlaste teosest "Nankyoku monogataril" (1983), mis puhkab juba ammu kinotaevas.

Hinne: 7/10