Loe pealkirja. "Just Friends". Eesti keeles "Lihtsalt sõbrad". Nüüd loe, kuidas ma siia kirjutan, et tegu on romantilise komöödiaga. Mis mõte sulle kohe pähe hüppab? Ilmselt selline, et teos ei saa olla väga keeruline. Pigem midagi lihtsat. Noortele ju. Sul on õigus, kui nii mõtlesid. Latti ei seata kõrgele. Ja ometi ei suudeta seda ületada.
"Just Friends" on, niisiis, romantiline komöödia ühest poisist (Ryan Reynolds), kes tahab ühte tüdrukut (Amy Smart). Aga tüdruk ei saa isegi matsule pihta. Tüdruk arvab hoopis, et tal pole armsamat sõpra kui see poiss, ja kõik on roosa. Möödub kümme aastat ja poiss tuleb jõuludeks tagasi kodulinna. Ta on mõndagi saavutanud ja jätab paljud vanad kaaslased selles mõttes selja taha. Aga kae kuraskit – ta ei saa seda tüdrukut ikka kätte!
Hm. Ma ei teagi, mis nüüd juhtus. Sisu kokkuvõte muutus üsna paeluvaks. Kas just põnevaks, aga midagi selles tõesti peitub. Situatsioon on ju väga eluline, tekitades igaühes emotsioone või vähemalt nostalgiat. Kõik me oleme sipelnud sõpruse võrgus, kust tundub võimatu kaugemale jõuda. Ja kõik oleme vahel kibedusega märganud, kui palju tuleb vahel näha vaeva, et millegi pealtnäha lihtsa võimatuses veenduda.
Kõik need võimalused jäävad paraku väljaspoole stsenarist Adam "Tex" Davise haardeulatust, kelle tööd ei saa isegi õnnistada kokkuvõttega "rida sketše" nagu näiteks uut "Pink Pantherit". Stoori ning tegelased tekitavad ainult uusi jooksvaid küsimusi, selle asemel, et tegelda algsega (kas peategelased leiavad üksteist).
Mõned arusaamatused on seotud lamedate osatäitjatega, kes ei leidnud neile usaldatud materjalist vist samuti erilist inspiratsiooni. Miks Chris ihaldab Jamiet nii väga, kui nende vahel puudub tajutav keemia? Mis paneb tüdruku hiljem meelt muutma? Suurem osa seostub aga otseselt loovestmise tasemega: miks tuuakse mängu rivaal Dusty (Chris Klein), kui ta ei lisa loole mitte midagi ja Jamie ei paista nagunii vana austaja lähenemiskatseid märkavat? Miks muudetakse Dusty järsku "pahaks poisiks", et teda ruttu kõrvaldada, kui ta liin peeti üldse vajalikuks lisada? Üldse tekkis mul näitlejate nõrkuse tõttu raskusi uskuda ühtegi suuremat asetleinud sündmust. Eriti lõppu.
Ja kindlasti veel see, et miks film on nii vägivaldne? Okei, veri just ei voola, aga regulaarselt toimub mingi pööre, mille tagajärjel kellelegi liiga tehakse. Chrisi ja venna pidev kaklus on kahtlemata talutav, ja õnnetu juhtum kelgumäel meie lõbustamiseks piisavalt haiglane, aga siiski. See peaks olema romantiline komöödia.
"Just Friends'is" üllatab positiivselt ainult üks inimene, kelleks on kõrvalosas Anna Faris – blond tüdruk kõikidest "Scary Movie" osadest. Tema funktsiooniks on teoorias koomiline kergendus ja praktikas üliaktiivne inimorkaan, kes külvab segadust kõikjale kuhu liigub. Ta mõjub päris armsalt ja kuigi ta pole suurem asi füüsiline koomik, võlub ta süüdimatuse ning energiaga. Julge pealehakkamine on pool võitu. Kui ta veel samasuguseid rolle teeks, muutuks see vist tüütuks, aga praegu kärab küll.
Filmi suurimat tähte Ryan Reynoldsit iseloomustab ainult üks sõna: kadunud. See on ilme, millega ta ekraanil alati ringi liigub. Arvata on, et mehepoeg soovis vahelduseks lihtsalt üht romantilist komöödiat proovida, võttes seetõttu esimese pakkumise, mis ei tundunud täielik katastroof. Ja arvata on, et ta eriti pikalt ei valinud. Aga pettumust ei suuda ta siiski varjata, isegi kui eksinud ja vihane olek sobivad tegelaskuju taustaga (endine inetu pardipoeg, paks äbarik, lahkub kodust, et naasta luigena, aga kõik kohtlevad teda endiselt).
Ilus poleks süüd päris tema kaela ka veeretada, kuna kaameratagustel härrastel pole selge, mida Reynoldsiga pihta hakata. Talle antakse proovi mõttes stseene Murphy, Carrey ja isegi varase Adam Sandleri laadis, aga mitte piisavalt, et tekiks kindel stiil. Ja kõigi nende koopiate ette sobiks väljend "vaese mehe".
"Just Friends" oli ilmselt väsitav tegijatele ning väsitab ka vaatajat.
Hinne: 4/10
No comments:
Post a Comment