hing

mina ei tea muusikast muhvigi ja seetõttu panen kohe paika, et järgnevas tekstis tähendavad "tõelist soul-muusikat" artistid Seal ja Gabrielle. Neid on kindlasti veel, mina fännan lihtsalt Seali ja Gabrielle'i ja kirjutan Gabrielle'i viimasest stuudioalbumist "Rise" (2000)

"Rise" nõuab tõelisele soul-muusikale tüüpiliselt teatavat tuju. Lihtsalt taustana hakkab see vähemalt mulle närvidele käima, sest helide olemus ei tule esile ja tulemus tundub kokkuvõttes mittemidagiütlev. aga see tuju ei pea olema tingimata kurb, vaid... kuidas öelda... hingestatud. vastuvõtlik. mõtlik.

Kõvema hitipotentsiaaliga lood ("Rise", "When a Woman", "Should I Stay") on siit singliteks pressitud, aga tegelikult pole siin ühtegi täitelugu! See on täiesti hämmastav, kuidas naine võib teha laule armastusest ja õnnetust armastusest ja lootusest armastusele, aga mitte ennast kordama või korduma hakata. Muidugi on siin abiks ka hoolega komponeeritud, rammusad meloodiad, millesarnast ei saavuta enamik r&b tootjad iial. Gabrielle + tema kaastöötajad on kahtlemata seda albumit hoole ja armastusega valmistanud, et kuulajani ei jõuaks mingit haltuurat. ja oh kuidas ma neid selle tõttu armastan!

Gabrielle'ilt on ilmunud hiljem veel kogumik "Dreams Can Come True: Greatest Hits, Vol. 1" (2001), aga kogumikke pole mõtet osta, nagu igaüks teab. selleks loodigi failide vahetamise programmid, et kogumike pealt raha kokku hoida. arf! aga stuudioalbumeid ostke, sest enamik nende hinnast läheb küll stuudiole, aga stuudio peab ju ka kuskilt nutsakat saama, et artistile rasvast lepingut pakkuda ja teda promoda.

....
i know that it's over
and i can't believe we're through