"Hellboy"

Superkangelaste filmide vähesuse üle ei saa viimastel aastatel kuidagi kurta. "Hellboy" on siis järjekordne koomiks, mis valgele linale tee leidnud. Kui ainult "Spider-Man 2" ning "Van Helsing" ees poleks, kujuneks sellest paljudele superkangelaste huvilistele aasta elamus. Noh, oodatud on see igatahes.

Mulle tulemus eriti muljet ei avaldanud. Visuaalse küljega on kõik korras, aga stsenaarium on üsna nõrk ja kohati andestamatult lihtsameelne. Täpselt sama kehtib Guillermo Del Toro eelmise töö "Blade 2" kohta. Ta soovis ka vändata "Blade 3", aga stuudio andis valida ainult ühe neist, ja Del Toro valis muidugi oma kauaaegse unelmate projekti. Vampiiriküti triloogia lõpetab ta asemel David S Goyer, kes kõigile kolmele samuti stsenaariumi kirjutas. Harry Potteri kolmas linalugu peab samuti uue lavastajaga hakkama saama, kelleks muidugi Alfonso Cuaron (teine kuulus hiljuti Hollywoodi murnud mehhiklane).

Ma ei ole Mike Mignola "Hellboy" koomikseid näinud, millel film põhineb, ja mind ei koti üldse, kuidas vanad austajad ekraniseeringusse suhtuvad. Ron Perlman on ideaalne kandidaat nimitegelaseks nii minu kui ka paljude teiste - sealhulgas Mignola ja Del Toro - meelest. A nad on vähemalt minu jaoks Hellboy välimuse korralikult ära käkkinud.

Sest Ron Perlman oleks lahe just oma tegeliku neanderttaallase välimusega, mis kaunistanud juba palju põnevikke, peamiselt B-kategooria omi. Kui nad teda nii palju muudavad, et Hellboy näeb välja kui suur kummist nukk, mis mõtet on siis üldse Perlmani palgata? Sobiks iga mees, kellel pikkust ligi kaks meetrit ja kehaehitus imposantne. Kasvõi faking Dolph Lundgren, kes kasutaks kindlasti võimalust pensionile minek siiski edasi lükata.

Sellega võiks veel harjuda, sest mõnes üksikus stseenis näeb Hellboy nahk ka inimlik välja. Aga Del Toro endakirjutatud stsenaarium on nõnda lame, kohati välja arendamata ja paiguti otseselt rumal, et hakka või nutma. Pikavõitu ka - kas iga uue loodetava franchise'i sissejuhatus peab kestma ligemale pool tundi? Eriti kui nende lahedate erootiliste natside asemel, keda näeme alguses, võitleb ta põhilise osa oma ajast Predatori nooremate vendadega? Hellboy ja Liz Shermani (iseenesest lahe peategelanna) läbisaamine on samuti lihtsalt fännide silmis punkti kirjasaamise pärast, mitte et see vähimalgi määral pinget tekitaks.

Kõige hullemad on arvukad oneliner'id, millega Hellboyd õnnistatakse. Teate küll, ütleb vastasele nt: "Mitu korda ma pean sind tapma, sucka?!" Need onelinerid võivad olla koomiksipärandi suhtes väga täpsed - jällegi, mind ei koti, kui on - aga tunduvad ülimalt arhailised ja väsinud. Justnagu 1980-ndatest pagenud. Ja Hellboyl on pidevalt midagi sellist öelda.

Actionil pole muidu viga, a samaga võivad kiidelda kümned muud märulid. Kas sellest piisab, et piletiraha välja käia, otsustab juba sinu sisemise Hellboy fänni suurus. Kui selline ikka eksisteerib.

Hinne: 5/10, sest mul on hea tuju.