John Steinbeck "East of Eden"

See ameeriklasest kirjanik (1902-68) üllitas mitmeid kuulsaid romaane nagu "Of Mice and Men" ("Hiirtest ja inimestest"), "The Grapes of Wrath" ("Vihakobarad"), "Tortilla Flat" ("Tortilla Flati agul"), "To a God Unknown", "In Dubious Battle" jm.

1940 Pulitzeri ja 1962 Nobeli kirjanduspreemia võitnud "East of Eden" ilmus mõne aasta eest esmakordselt eesti keeles. Varraku käpa all, nimega "Hommiku pool Eedenit".

Sellest tehtud film (1955) keskendub Cal Traskile varalahkunud James Deani kehastuses, minisari (1981) aga üritab jutustada kogu loo. Ron Howard plaanivat veel üht versiooni, aga praegu pole midagi täpsemalt kuulda.

Saaga jutustab kahe perekonna elust, mis leiab enamjaolt aset Salinas Valleys USAs. See on kirjaniku sünnikant California osariigis ning ta südamele hästi kallis, mis nähtub põhjalikest looduskirjeldustest ning muidu headest sõnadest, mis maalivad paigast üsna päikeselise, kuid ausa pildi. Steinbeck on üldse põhjalik mees, ta ei too sisse kuigi palju sündmusi, aga need, mis tulevad, raputavad tegelaste elusid päris korralikult.

Pered pole seotud "Tõe ja õiguse" stiilis, mis võib mõnele miskipärast pähe torgata, nii et ei maksa karta. Esiplaanil on Traskid, kelle käekäik kordab Aadama-Eeva ning Kaini-Aabeli saatust. Hamiltonid on pigem head naabrid, kellest on kõige õnnestunum pereisa Will, sõna- ja üldse kõiges osav peale rahakogumise.

Romaan on eelkõige armastusest: selle eri vormidest ja sellest, mis juhtub armastuse puudumisel. Karakterid on siiski enamikus jõulised, nii et moodsa aja vingumist ning neurootilisust ei kohta sugugi. Selle asemel kohtab palju meeldejäävaid tüüpe, kes on oma tarkuses köitvad, pahelisuses ligitõmbavad või siis nende tõttu mingis laialdases konfliktis.

Armastuseteema toob tihti kaasa mõtisklused inimestest ja muutuvast ajast. Siingi on Steinbeckil tähtsaid asju öelda, eriti kaaskodanike aadressil. Üldse võiks terve rea tabavaid mõtteid välja korjata, mis tunduvad sama olulised praegu kui poole sajandi eest, mil romaan ilmavalgust nägi.

Hinne: 8/10. Süngevõitu, aga mõnus.

* Ilmus esmakordselt 1952. 728 lk.