King pole tuntud järjelembuse poolest, eelistades ka "Dark Towerit" nimetada üheks romaaniks, mis koosneb seitsmest raamatust. Pealkirjas mainitud asutus on kõikide maailmade keskpunkt, mille poole püüdleb vesternimaailma viimane püstolikangelane Roland. Ta rändab sedapuhka mööda lõputut randa ja leiab ükshaaval portaalid, mis viivad järgemööda kolme inimese pähe, kellest peaks idee poolest saama ta kaaslased Torni otsingul.
"DT2" on tingimata parem kui avaosa, kasvõi seetõttu, et seda ei pandud kokku eri aegadel ilmunud novellidest. Stoori on ikka liigendatud, aga keskne liin seob neid tõhusamalt. Mitte päris suurepärane, aga annab lootust, et edasilugemine tasub ära!
"DT1" vead: sündmusi vähe, olemasolevatest on ainult pooled põnevad, tegelastele ei pühendata piisavalt ruumi, et neist hoolima hakata. Energilisem "DT" parandab need koheselt. Roland saab kõvasti haavata ja vaagub hinge, nii et temaga tekib actually mingi emotsionaalne side (sümpaatia või vähemalt kaastunne, kuidas ta edasi rassib). Veelgi parem, põhisündmused algavad ja ka jätkuvad kultuuride konflikti võtmes, mis on ulmes alati väga tõhus lahendus. Tema kaaslased on tõepoolest põnevad kujud, kes peidavad kõik valgustkartvat saladust ega ürita end väga teistele kohandada, nii et grupi omavaheline nagistamine lisab mitmekesisust.
Eelmise osaga võrreldes tõuseb madistamise osakaal, mõjudes ausalt öeldes tekstina veidi tuimalt, eriti tulevahetused, aga lisab tulemusele kahtlemata püssirohuvingu, milleta Rolandi-sugune vesternikangelane kindlasti läbi ei saa.
Paraku on ka negatiivset, vähe, aga sellest ei saa paraku üle ega ümber. Leheküljed üldiselt lausa lendavad käes, kuid lõpukolmandik toob kaasa pingelanguse. Jack Mort on Rolandi sihtisikutest ehk kõige intrigeerivam, ent temaga saadakse liiga kiirelt ja lihtsalt ühele poole. Üldse hakkab tüütama road-movie teema, mis seob tervikuks samuti "DT1" novellid. Põhitegevus on ju jämedalt võttes, et tüübid vantsivad mööda lõputut randa ja tapavad söögiks krabi moodi monstrumeid.
Samuti kuluks ära Torni mütoloogiat avav peatükk nagu esimese osa lõpus.
Hinne: 7/10
* Esmatrükk 1987
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment