Terry Pratchett "Huvitavad ajad"

Ma olen sellest kirjutamist juba mitu aega edasi lükanud, sest inspiratsiooni ei tule kuidagi. Pratchett ise raviks inspiratsioonipuudust ilmselt järgmise "Kettamaailma" romaani kirjutamisega. Ning kui järele mõelda, pole Terry täiskasvanud mehele üldse sobilik nimi. Täpselt nagu Billy Bob. Mida ta vanemad mõtlesid?

Hiaküll, norin ainult selleks, et tähelepanu hajutada. Raske on leida midagi uut, mida "Kettamaailma" tsükli kohta öelda. Vähemalt neile, kes samuti loevad. Kes ei loe, neid ei koti nagunii, et Pratchett kirjutab humoorikaid fantaasiaid planeedist, kus kõik on nii teistmoodi, aga ometi nii sarnane meie eluga. Kaval, mis?

Seeria läks kuskil pärast kaheksandat väljalaset tasapisi igavaks, sest autor ei leidnud enam piisavalt huvitavaid mõttekäike, millesse kõik need toredad tegelased paisata. Muidugi müüsid raamatud liiga hästi, et vahepeal midagi värsket proovida, mittekirjutamist näiteks. TP eelistas selle asemel jüripinolikku taktikat: kirjutas edasi, aga hakkas kasutama üha rohkem taandridu ning dialoogi, et vähe sisu võtaks rohkem ruumi. Nalja muidugi sai edasi, aga kuidagi... noh... hõredamalt.

"Relvis mehed" ja "Hingemuusika" ilmutavad samuti märke elavnemisest, aga "Huvitavad ajad" viib sarja õnneks tagasi endisele kõrgusele. Või vähemalt ulatab seda näppude otstega katsuma, et parimad saavutused saaks neil saabastega peal trampida. Lugedes ei teki enam nii tihti seda tunnet, et Pratchett venitab vähest teksti kunstlikult laiemale pinnale. Humoorikaid tähelepanekuid leidub kohe kobedalt ja kohati naersin nagu "Võlukunsti värvi" lugedes, mis oli esimene kokkupuude Kettamaailmaga ja seega eriti magus.

Naaseb saamatu võlur Rincewind, kes satub võõrale kontinendile keset revolutsiooni, mis haaras kontinendi vanimat Impeeriumit. Talle sekundeerivad kamp pensionipõlve jõudnud vägilasi, kes on endiselt väge täis, kuigi aastad pole enam need ja näiteks tihe vajadus pissil käia häiriks suuremaid sõjaretki. Viimased 50 lehekülge kisuvad küll ootamatult asjalikuks, minetades endise lustaka stiili, aga sa ei lõpeta õlgu kehitades. Mis on Pratchetti fännile tõeline kergendus. Funky days are back again!

Hinne: 8/10

* inglise keelest tõlkinud Avo Reinvald. Varrak 2004. "Interesting Times" ilmus originaalis 1994. 320 lk.