"Man of the House"

Tommy Lee Jones kehastab veel üht SELLIST tegelast: vananev tegudemees, kes on täpselt nii sõnaaher ja järsk kui tema kortsulisest näost paistab. Seekord valvab ta kimpu tüüpilisi jänkide kisakoori tüdrukuid, kes nägid pealt mõrva. Algul nad ei saa läbi, pärast saavad. Buu-huu!

Ma ei tea, kuidas see neil õnnestus. Aga "Man of the House" on täitsa vaadatav. Sa ei aima seda sisukokkuvõtet lugedes. Sa ei aima seda umbes viieteistkümnel minutil algusest. Lõpuks on ikka tunne, et film võis ju olla rumal, aga samuti lõbus. Haardkoor!

Mul on peaaegu häbi, et "Man" meeldis, kuigi paljud üldiselt kiidetud filmid ei meeldi. Siin pole midagi erakordset nagu lavastaja Stephen Hereki tööde puhul tavaline. Et ta pole kunagi olnud väga maitsekas (või saanud produtsentidega vaieldes viimast sõna), leidub mitmeid naljakohti, mis lihtsalt ei tööta. Ega töötaks ilmselt oskuslikemates kätes. Eelkõige need, mis seotud Cedric the Entertaineri ebavajaliku kõrvaltegelasega. Eriti see algus lehmaga. + kaks tundelisemat liini veavad välja puhtalt tänu Anne Archeri ja Shannon Marie Woodwardi sarmile.

Ometi muutub Jonesi jahmerdamine naistekarja keskel mingist hetkest vastuvõetaks ja harvad madinahetked, millega meid õnnistatakse, on suht korralikud. Muigama ajab kohati samuti. Nii et - ei tea, kuidas hakkama saadi, aga saadi ikka. Süütunnet tekitav lõbu palju tähtsamate ning paremate kinoelamuste vahele peitmiseks.

Jõuab maailma ette veebruari lõpus ja Eestisse... kunagi hiljem.

Hinne: 6/10