Lumetormis autoõnnetuse tegev menukirjanik leiab end toibudes üsna katkisena võõrast majast kuskil pärapõrgus. Päästjaks-ümmardajaks osutub tema järjekordne suur fänn, kes pole paraku vaimselt päris korras. Kuidagi väga ladusalt juhtub, et mehest saab pantvang, kirjutades fännile raamatut oma armastatuima tegelanna uute seiklustega. Muidu pole võõrustaja rahul ja hakkab tegema füüsilisi noomitusi. Valmivast romaanist saabki ainuke põhjus, miks teda elus hoitakse.
Ma nägin filmi enne ja kuigi peaosatäitjad on sümpaatsed, James Caan ja Kathy Bates, tundsin, et midagi jäi puudu. Kingi ekraniseeringute üldine tase on teadagi halb, mistõttu raamatu suhtes olid ootused ikka kõrgemad. Aga ikka krt jäi midagi puudu.
Asi pole selles, et King ei oskaks tavapärasest napimate vahenditega põnevat juttu vesta (ainult kaks tegelast, ainult üks tegevuspaik). Oskab väga hästi. Asi selles, et "Misery" peaks olema ca viiskümmend lehekülge lühem. OK, numbri pakkusin praegu suvaliselt, ent lühem ilmtingimata. Mitte tõsisem pügamine, vaid siit-sealt vähemaks. Nagu piirav juukselõikus. Sest aeg-ajalt kaob autoril vaim pealt, mille tulemuseks on sisu- ning mõttetühjemad stseenid. Selgelt ebavajalikud tunduvad katkendid uuest "Misery" romaanist, kuigi nendega üritatakse loosse cliffhangereid tekitada. Ja peategelane hakkab mõned korrad liiga palju mõlgutama ühesuguseid mõtteid, et küll tema fänn on ikka psühho.
Aga muidu lahe ja omapärane ja päris meeldejääv. Pinget ja kõike on.
Hinne: 7/10
* Esmatrükk 1987. 369 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment