Vist iga täiskasvanu või vähemalt teismeline on pühalikus tujus või muidu tugeva meeleliigutuse ajal mõelnud kirjutada raamatu. Muidugi mitte tavalise, vaid lõbustava, aga targa raamatu elust enesest, tulvil teraseid tähelepanekuid meist ja meid ümbritsevast.
Enamik jätab projekti ikka katki, sest ei inspiratsioon saab üllatavalt käbe otsa, aga mõned siiski proovivad. Paulo Coelho näiteks ehitas sellele terve eduka karjääri.
Ta kergeim saak on vähelugenud inimesed ja eriti noored naised, kes ei näe ta pseudovaimsust läbi, arvates, et nendes huinamuinasjuttudes peitubki rohkem kui paarsada külge onaneerimist. Ma ei mölise niisama, ma lugesin ükskord katse mõttes kolm-neli läbi. Tegelikult peitub Coelho pluss selles, et ta kirjutab väikeseid tähelepanekuid elust üles (või jätab meelde või mis iganes), mida ei saa öelda enamike teiste inimeste kohta. Selliseid mõtteterad on ikka aeg-ajalt toredad lugeda, kirjuta või lihtlabasele märkmikupaberile ja kanna põuetaskus kaasas.
"The Five People You Meet in Heaven" sobib hästi samasse koolkonda, kuigi on kolmes mõttes Coelho tüüpilisest vaimutööst parem. Esiteks toetub lugu tõesti heale ideele, teiseks on tervelt pool teostust eeskujulik ja kolmandaks ei jäeta muljet, et kõik on jube sügavmõtteline.
Keskne iva: iga inimene kohtub surres viie isikuga, kes muutsid tema elu. Ja siis nad seletavad, mis tema maine eksistents tähendas, kõigilt üks õppetund. Mõned neist on päris toredad (minu lemmikud: viha mürgitab inimest ja ainuke elus raisku läinud aeg on see, mil tunneme, et oleme päris üksi). Kolmas õppetund viiest on päris meisterlikult kirjutatud, mille tõestusejs on see, et mina ja musi hakkasime selle tähenduse üle vaidlema ja kumbki jäigi oma veendumuse juurde. Paar toredat ideed on Albomil veel ja noh - rohkem pole ladusaks ajaviiteks vahel vajagi.
Raamat ei jäta muidugi lugejasse erilist jälge, ent ega tükki ära ka võta. Eriti tore, et saab ühe hooga läbi, kui liiga hilja õhtul ei alusta.
Usinad ameeriklased kribisid juba telefilmi ka sellest. Albom ise tegi stsenaariumi. Jon Voight peaosas. Tahaks näha.
Hinne: 6/10
* Esmatrükk 2003. 209 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
jep õige jutt! ma kiidan heaks ainult 2 esimest peatükki, nagu sa juba tead :). a kuna mulle raamatu üldine sisu ja point väga meeldis, siis on üldmulje ikkagi väga hea
-vippu-
A)Ma pole noor naine.
B)Ma pole vähelugenud (levinud arvamuse kohaselt).
C)Jäta Coelho rahule. Ta lihtsalt pole sinu jaoks. Punkt.
kas see muudab fakti, et Mr C on jama? ei. kas nüüd ei tohigi kedagi sõimata, sest ta lihtsalt pole "minu jaoks". ei. a nihuijaa.
Jep. Said õieti aru.
Post a Comment