"Boogeyman"

Maakeeli "Tont" on õudukas poisist (Barry Watson), kes kardab kapis peituvat kollionu. Naastes viisteist aastat hiljem vanematekoju, on see endiselt olemas ja väge täis.

Iga film on teadupärast maitse asi. "Boogeyman" on lisaks tuju asi. Mõnele mõjub see nagu guilty pleasure, sest tempot ja trikke tõepoolest on (mõned kohad on päris okeid), ning üks produtsent on Sam Raimi. Teistel ei jää kuidagi märkamata, et stoori on mannetu, tegevus monotoonne ning osatäitjad ei suuda seetõttu pingutustest hoolimata tegelasi huvitavaks mängida.

Väga tavaline väike B-film. Paar stseeni kipuvad tõesti kõhedaks, aga enamasti aetakse läbi kriipivate heliefektidega, mis on viisakas viis öelda: "ära oota midagi lahedat – ma ainult töötan siin!". Isikupära puudumine on vahel tõeline kirstunael.

Jah. Vaadata võib. Eriti juhuslikult peale sattudes ning sõprade seltsis. Aga kui hiljemalt poole tunniga ei hakka igav, oled mu arust liiga vähe õudukaid vaadanud. Nii häid kui halbu.

Maksis 20 miljonit dollarit, tõi kinodest 53,5. Eesti ekraanidel 13. maist.

Hinne: 4/10