"The Interpreter"

Auga halliks läinud veteran Sydney Pollack leidis pärast ebaõnnestumisi nagu "Sabrina" (1995) ja "Random Hearts" (1999) jõudu taas lavastajatooli istuda.

Tulemuseks pädev, a ebaühtlane põnevik suurte poiste ja tüdrukute liivakastist. ÜRO suuline tõlk (Nicole Kidman) kuuleb kogemata plaanist tappa tähtis isik. Kaitsma pannakse FJB agent onu (Sean Penn), kes alguses teda ei usu.

Sellist lugu saab teha mitmel moel, muidugi. Esiteks traditsiooniline ajaviide, kus kergekujulist armulugu, madistamist ja tähtsate nägudega onud-tädid. Teiseks tõsine toon, sest räägitakse Tõsistest Asjadest ja poliitiline ilm on maailmas jälle sobivalt sombune. Pollacki iga ning staaži arvestades ei imestagi, et ta poleks esimese variandiga leppinud. Samas tekib soov, et tegijad valinuks just äksi, sest "The Interpreter" praegusel kujul on natuke pikk ja tüütu. Ka tähtsaid teemasid saab käsitleda vähem kui 130 minutiga (või midagi sinnakanti kestis).

Reklaamrull kinodele tegelikult ei valeta. Palju teksti ning mõned veristamised. Nii et sa tead, mis ootamas, kui pileti ostad. Miinuspunktid seevastu karakteriarendusele, mille tagajärjel on võimatu Kidmani või Penni ekraanikujudest hoolida, või sellest, kas ja mis nende vahel toimub. Stsenaristide töö jääb adekvaatseks, ent enama hoolega lihvitud dialoog tuleks rohkem kasuks. P+K suudavad pingutusega ainult mõned ühised stseenid särama panna.

Pollack peab lihtsalt leppima, et ta ei kuulu praegu Clint Eastwoodi liigasse.

Alustab maailma kinodes 14. aprillist, Eesti 29. aprillist.

Hinne: 6/10