David Kushner "Masters of Doom"

Ma teenin videomängude nautimisega raha juba aastaid, aga huvitaval kombel polegi neist veel mõnda pikemat kirjatööd pihku saanud.

"How Two Guys Created an Empire and Transformed Pop Culture" on selle tõsielulise raamatu alapealkiri. Kesksed tegelased on kaks enam kui legendaarset arvutimängude valmistajat, John Romero ning John Carmack. Kushner kaardistab nende noorust ning karjääri, meeste asutatud firma id Software'i ajalugu üldiselt ja natuke videomängude ajalugu laiemas plaanis. See lugu on "Ameerika unistuse" täitumine kõige puhtamas vormis: ole andekas ja näe vaeva, küll magusad tulemused sinuni jõuavad.

Lähenemine on fännamise ja emotsioonide asemel asjalik ning faktipõhine, mis aga ei kahanda raamatu väärtust ajaviitena sugugi ega muuda seda kuivaks. Mänguhuviline leiab sõna otseses mõttes lademes värvikat, tõhusat informatsiooni id'st, projektidest, inimestest ja üldiselt, kuis arvutimängud kujunesid viieteistkümne aastaga üliõpilaste salahobist tänase popkultuuri väga tähtsaks osaks. Kõik kolleegid, kes kahe Johni elus mingit rolli täitnud, saavad täpselt nii palju leheruumi kui väärivad. Kushner leiab ka alati aega tehniliste põhimõistete seletamiseks nagu mootor ja portimine (jne), aga kunagi ei teki tunnet, nagu keegi talutaks meid kannatlikult käe otsas ühest tähtsast mõistest teiseni.

Lõpus tuuakse ära põhjalik indeks kõigest, mida käsitleti. Kasutatud (aja)kirjanduse nimekiri mõjub samavõrd aukartust äratavalt. Kõige selle juures tahaks veel ainult täpsemat ülevaadet kõiksugu müüginumbritest, aga nende puudumine on arusaadav. Mängutootjad pole jõudnud Hollywoodi edevuse tasemele, mainides meeleldi ainult megahittide tulemusi. Üldiselt saame siiski aimu, millised rahad firmasse eri aegadel on sisse jooksnud. Aga miks puuduvad pildid? Siin pole absoluutselt ühtegi. Isegi mitte kaks Johni ei näita nägusid. Väga veider.

Üks tore asi veel. See võimas kroonika annab ajaloost paremini aimu kui nett või trükipress. Parandatakse mitu laialt levinud valearvamust nagu esimese arvutimängu sünniaeg (see jäi üllatuslikult 1950-ndate lõppu, mitte 1960-ndate algusse) ja FPSide sünniaeg. Samas leidub paar rumalat viga, mida võis tingida inimlik lohakus. Tomb Raiderit nimetatakse shooteriks, CD-plaate kutsutakse korra tarkvaraks. Aga ürituse ülevust see ei alanda. Kushneri teos on mõneks õhtuks korralik ajaviide ning mänguhuvilisele ülimalt vajalik ka faktikoguna.

"Masters of Doomist" väljastati samal aastal kõvakaaneline variant, mis lõpeb uue järelsõnaga autorilt. Ilmselt ei puuduta see siiski JR+JC edasist elu, mida on tiksunud juba kahe aasta jagu.

Romero ja Tom Hall tüdinesid Monkeystone Gamesist peagi ning kulutavad hetkel põhienergia Midway San Diegos projektijuhtidena, kaasa arvatud Gauntlet: Seven Sorrowsi kallal. Carmack tegeleb endiselt rakettidega ja arendab Doomi rollikat taskutelefonidele. Ta leidis, et mobiilidel pole praktiliselt üldse häid Java mänge. id Software ei tee aga midagi, millest press teaks.

Kohustuslik ost intelligentsele mängumaanile.

Hinne: 9/10

* Esmatrükk 2003. 335 lk.