Modernne klassika, mille Pegasus tõi kiirustades meil välja – esimene tõlge oli koguni nii halb, et palgati teine tõlkija kõike uuesti tegema. Praegunegi variant tundub kuidagi rohmakas, aga et pole originaali näinud, võin vabalt eksida. Raamat võibki ju nii karune olla.
Juttu tuleb 15-aastasest USA väikelinna poisist, kelle heidik sõber korraldab koolis veretalgud ning lõpetab enesetapuga. Vernoni ümber puhkevad seejärel tulised kired ja meediatsirkus, mis algavad sellest, et teda peetakse kaasosaliseks.
"Väikest jumalat Texasest" tasub mu arust lugeda stiili, mitte sisulise tugevuse pärast. Vernon on minategelane, äärmiselt vürtsika keelega, paistes silma leidliku vandesõnade kasutamisega. Tegelased jäävad seevastu puhtalt karikatuurideks, kuigi kindla käega "välja joonistatud", ning lugu ei muutu kuigi kaasahaaravaks. Pierre ei taha eelkõige lugu vesta, mees on vaheda keelega ühiskonnakriitik. Aga mis kasu on lõikavast huumorist üksi, kui tegelaste käekäik jätab sügavalt külmaks? Mitte midagi. Ühest silmast sisse, teisest välja, nii-öelda. Ja peategelast ei loeks tema vanust ja haritust arvestades küll kuigi usutavaks. Ta on liiga vaimukas.
Hinne: 6/10
* inglise keelest tõlkis Silver Sära. Pegasus 2004. "Vernon God Little" ilmus originaalis 2003. 291 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment