Ligi kahekümne-aastase abielustaažiga paar lähevad majakesse järve ääres aega veetma. Mees aheldab naise seksiks käeraudadega voodi külge ja sureb ootamatult. Naine jääb abitult lamama, ainsaks kaaslaseks hääled tema peas. Ümbruses pole kedagi, kes võiks appi tulla... Eks ole kõva idee, äh?
"Gerald's Game" on pärast pikka ja kohati igavat "Dark Toweri" sarja just selline King nagu me teda teame ja armastame. Suurepärane idee, elegantselt teostatud ja mis peamine – just sobiva pikkusega. King töötab nagu meister, mida ta ju ongi. Kahekümne leheküljega on keskne intriig üles töötatud ja tegelastel piisavalt liha luudel, et tahaks nende käekäiku edasi jälgida. Keskseid liine on tegelikult kaks (naine olevikus ja minevikus, enne puberteeti), aga mõlemad käsitlevad šefi lükkena üht asja. Käerauad kaanepildil ja kujunduselemendina teksti vahel on ainuke vihje, mida soovin anda.
See on esimene loetud King, mille keskne tegelane esindab õrnemat sugu. Neid on veel. "Rose Madder" ja "Dolores Claiborne" tulevad meelde, kuigi pole kumbagi lugenud. Ega vahet polegi. Seksi ja seksuaalsust kirjeldatakse muidugi veidi teisti, mis jääb autorile omaselt veidi pervoks ja mõnusaks ühtaegu. Täpselt nii tegelikult naised seksist mõtlevadki, vähemalt minu tuttavad.
Lõpus tuleb meeldiva üllatusena toonimuutus ja läheb parajaks õudukaks kätte. Kiire, tõhus, asjalik ajaviide.
Hinne: 8/10
* Esmatrükk 1992. 417 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment