Üks väheseid positiivseid asju, mis jääb seda masendavat nädalalõppu meenutama, on Godini värskeima turustamisalase raamatu lugemine. Õigemini silmade kaudu neelamine.
Alapealkiri on "The Power of Telling Authentic Stories in a Low-Trust World", sest nii tähtis üllitis ei saaks läbi ülipika nimeta. Punasele rõhuv kaanekujundub torkab heas mõttes hoobilt silma. Kerge poeriiulist leides pihku haarata. Kiusatus tekib ju.
Keel ja vorm on lihtsad-konkreetsed, aga sisu tark. Kohe niivõrd, et enamik kõlbab eneseabi õpikute ehk praktilise psühholoogia huvilisele. Pole sellistega tutvunud, aga olen ikkagi selles kindel. Näpunäiteid on kerge tavaellu ja suhetesse üle tuua. Leidsin üllatuseks näiteks täieliku nimekirja vigadest, mida teen suhtlemisel. Aga hea turustaja peabki inimesi hästi tundma, nii massi kujul kui üksikisikute kaupa.
Isegi elu mõte on siin kirjas, kuigi turundusalases keeles. Nunnu.
Lõpus viitenimekiri raamatus mainitud tegijatest ning paar asist kokkuvõtet. Kui midagi ette heita: argumentide tõestuseks või olukordade kirjelduseks näited jäävad paiguti segasteks, väheütlevateks või pinnapealseteks.
Hinne: 8/10
* Esmatrükk 2005. 186 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
See on Sinust väga armas, et masendava nädalalõpu ära mainid. Ma arvan, et Marile meeldib see veelgi enam (sest see on fakin solvav, ka mulle). Sa oled ikka kuradi jobu. Teinekord mõtle järele, mida Sa siia kirjutad. Sest sõpru on inimestel vähe. Ütled, et Mari ei kutsu Sind kuhugile. Kas ta peab Sinu poolt kirjutatu põhjal järeldama, et Sa tahad veelgi selliseid koosolemisi? Isegi, kui põhjus oli hoopis milleski muus.
Post a Comment