Töötuks jäänud abielupaar (Jim Carrey, Tea Leoni) hakkab ära elamiseks pankasid röövima. Kas nende kehvas seisus süüdi priske rikkur (Alec Baldwin) saab õiglase karistuse või mõnuleb elu lõpuni üüratus luksuses, samal ajal kui sina rikud arvustust lugedes silmi, kuna sa ei jaksa palgata selleks teenrit?
Jim Carreyst on saanud kuidagi märkamatult Aukülalise tüüpi täht, kes ei tööta nii palju kui jaksab, vaid tuleb viisakalt kord aastas. Teeb oma pulli ära, kohendab kikilipsu, pistab tšeki rinnataskusse ja lahkub ukse enda järel hoolikalt kinni pannes.
Ta mõjub nüüd palju rafineeritumalt. Õigemini paistab end vaos hoidvat, sest keegi kõrgemal leidis korraga, et lugu on samuti tähtis, ekraanikolleegidest rääkimata. "Ace Ventura", "The Mask" ja minu lemmik "Dumb & Dumber" on selgelt möödunud ajastu lapsed, mis naaseks ainult siis, kui Carreyt tabaks teine noorus. Ja ka siis hoiaks ta end küllap tagasi, sest kenad inimesed ei valmistaks tuska kõigile neile, kes temast sõltuvad. Mänedžer, raamatupidaja, agent, alimente ootavad eksabikaasad, kes iganes. Üks veel hiljuti kaebas kohtu ees, et Jim kurask ei anna tütre kasvatamiseks piisavalt raha, kuigi tegelikult sai küll. Sellist jama pole respektaablile mehele vaja, ma räägin õigust? Rikkus kingib sulle kuldahelates vabaduse ja riputab päästva võtme piisavalt kõrgele, et selle järele küünitamine väsitaks.
Kas muutus on halb asi? Ega vist. Ma lihtsalt ei tea enam, kes ta selline on. Üle-20-miljoni klubi liikmed on tavaliselt isikupärasemad. Hea näitleja ongi kaamerate kustudes justnagu näota, aga praegust peavoolu-Carreyt on kuidagi raske iseloomustada. Šõumees või midagi enamat? Veel mullu nägime teda üllatavalt sisukas rollis "Karge meele igaveses säras". Nüüd on ta jälle mingi pintsakus igamees, kes näeb igamehe standardi Tom Hanksi kõrval välja nagu keegi, kes hiilis vormiriietust kasutades võõrale peole.
"Dick and Jane" ja Carrey selles teevad kuidagi nõutuks. Kõik on nii... paigas. Käised on lavale tulles juba üles kääritud, sussid läigivad viksist. Ma ei tähelda peategelastes omapära ja sama vähe sügavust leidub loos. Normist kõrvalekalded lõpevad absoluutselt mitte millegagi. Ootaks vähemalt mingit kommentaari pangaröövidele, aga ootama jäädki. Kas neile peaks kaasa elama, kas nad on nüüd töörahva kangelased? Kas nad on põhimõtteliselt ikka head poisid? Kas neile peaks andestama, sest elu sundis halvale teele? Miks naine ei kaalu kunagi mehe hülgamist, vaid istub nagu mukk keset viletsust? Nii palju küsimusi ja nii vähe on tahtmist stsenaristidel seletada, miks peaks hoolima.
Hingetu komöödia. Aga libiseb küll, miks ei. Ma naeratasin päris tihti.
Hinne: 6/10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment