"King Kong" (2005)

Why do tigers keep getting lost in the jungle? - Because jungle is MASSIVE!

Mida ütleb elukafilmide kuldne reegel? Aga ikka seda, et järgesid või töötlusi tuleb treida usinalt nagu rotipoegi. Suure südamega suur ahv on seevastu alles viiendal ringil (eelnevad versioonid tehti 1933, 1976 ning kumbki sünnitas järje ka). Peter Jacksoni üllitis tugineb kõige varasemale, jäljendades mitmeid hetki isegi üks-ühele. Ja ongi tore, sest originaal "KK" võib kuuluda kuldse kinoklassika varamusse, mida väidavad paljud, aga on praegu vaadatuna ikka häirivalt algeline.

Jackson tahtis "King Kongi" teha juba ligi kümne aasta eest, enne "Sõrmuste isandat", aga leidis raha alles hiljuti. 207 miljonit dollarit kokku ajada pole just kerge. Ja lõputiitrite saabudes tekib rindu tõeline rõõm, et ta ei läinud kompromissidele, sest film on absoluutselt massive. Pole tükk aega end nii pika seansi ajal nii mõnusalt tundnud. Nats üle kolme tunni kestab ning paneb tihti lausa rõõmust püherdama!

Ainuke, mille kallal noriks, on stsenaarium, mille tõttu kõrgemat hinnet ei saagi. Kaeblen selle suhtes kohe ära, siis saab edasi kiita. No hullu pole midagi, aga kolme tundi annaks ning tuleks lugu vestes tõhusamalt kasutada. Suur ahv tundub tõesti inimlik ja paneb endale ruttu kaasa elama, aga tema ja kaunitari (Naomi Watts) jääb kokkuvõttes kuidagi rohmakaks. Sümpaatial pole mahti areneda loomulikus tempos ja nüansse ei mängita hoolikalt välja, see hüppab ühest olulisest punktist teise kui mägikits.

Kust võiks veidi juurde näpistada? Ilmselt sissejuhatuse arvelt, mis kestab viiekümne minuti kandis, aga tabab märki ainult ajastu hõngu tutvustamisega (1930-ndate suurlinn, kostüümid jne). Tegelaskujud jäävad visanditeks nagu ka hiljem. Aga pole häda, sest tervik funktsioneerib meelelahutusena siiski enam kui eeskujulikult.

Eelnevale tuginedes võiks nüüd arvata, et loo tundeline aspekt oma poolseeditud sümbolismiga (it's the beauty that killed the beast) jääb madistamisele jalgu. Aga ei jää. Kong on kolmandal ringil raevukam ning nooruslikum kui enne, aga ta on samuti palju inimlikum. Teate küll, mida praegu tegelaste hingestamisel suudetakse ära teha, eriti kasutades sama tehnikat kui Gollumi puhul "Sõrmuste isandas". Kokkuvõte umbes selline – ta on ahv, mitte karvase näoga miim, aga kõik emotsioonid nagu pettumus, jahmatus, kurbus, valu, raev ja muud tunduvad väga ehedad. Just see muudabki lõputunni nii dramaatiliselt mõjusaks, kui märul loovutab tasapisi oma koha tragöödiale – alates, ütleme, sellest kaunist päikeseloojangus orust. Nt viimane pilk, mille Kong heidab ainsale inimesele, keda ta armastab, on täiesti hindamatu. Üldse mõjus hiidahvi kurbus mulle liigutavamalt kui kogu "Sõrmuste isanda" igikestev ülevus ja paatos.

Aga-aga-aga ma pole veel rääkinud äksist. Kong väärib siinkohal ainult täispunkte, sest midagi nii lahedat on poolvõimatu lihtsalt ette kujutada. Trikipõhise kino absoluutne tipp, mis lähemas tulevikus loodetavasti siiski kuidagi ületatakse nagu evolutsioon ette näeb. Mannetud inimesed ja alatult mitmekesi ründavad türannosaurused pannakse põrkama nagu pallid. Enamik möllu on tasemelt mitte laes, vaid läbi lae järgmisel korrusel, saates Ang Lee "Hulki" pimedasse nurka häbenema. Hindamatuid momente sigineb püsivas tempos – laev saareni teed võitlemas, sauruste eest põgenemine, elukate kaklused ja iga sekund hetkest, kui Kong end Broadway laval ahelatest priiks vabaks kisub.

"King Kong" on "Sõrmuste isanda" tase. Mitte täiuslik, aga äärmiselt lihvitud meelelahutus ja mõjub ka draamatasandil. Suurel ekraanil ja korraliku heliga kahtlemata palju kaasakiskuvam kui väikesel ja sitaga, aga mis event movie see muidu ikka oleks!

Võrratu vanamoeline fun vahenditega, millest 1930-ndatel ainult unistati. See seletab muidugi enam kui kaks korda pikemat kestvust originaaliga võrreldes.

Kõik see meenutab taaskord, kui vajalik on meile Jackson. Nii andeka filmitegija kui sümbolina. Tema vilistab kiirele elule, ajanappusele ning muudele haledatele vabandustele, miks inimesed annavad endast vähem kui kõik, isegi armastatud tööd tehes.

Hinne: 8/10