Hämmastav, millise innuga tehakse linalugusid kirjandusklassika põhjal. Toksi näiteks portaali imdb.com otsingusse Charles Dickens, ning lahti rullub jõudsalt üle kahesaja töötluse. Ainuüksi praegusel kümnendil ligi kakskümmend, kuigi 2000-ndad jõudsid alles poole peale.
Järjekordne "OT" paistab silma muidugi selle poolest, et lavastas Roman Polanski, kes lasi ehitada nii suure võtteplatsi, et sõitis seal ringi rolleriga. See juhtus Tšehhimaal, mis meeldib filmitegijatele viimasel ajal päris hästi – asi siis sinna püstitada 19. sajandi keskpaiga London. Pealegi on lahe käia endises sovjetiblokis, kui oled arenenud maailmast, nõustud maksma ja tegeled pealekauba millegi tähtsaga. Kindel värk, isegi paljud saksa mehed eelistavad poola naisi, mitte kodumaiseid.
Polanski käsutas "Pianisti" edu järel suuremat eelarvet kui võinuks loota (60 miljonit dollarit). See ei tasunud mõistagi ära, sest isegi haritud inimesed jõuavad vaadata ainult piiratud hulga Dickensit, aga pilt on igatahes väga soliidne. Meeleolukad tegevuspaigad ja õhustik, korralikud osatäitjad, kaasakiskuv sündmustik – mida veel tahta.
Tegijate kiituseks ütlen sedagi, et "Twist" ei püüa eelkõige laste meelt lahutada, kuigi vajadus reklaamida nügib selle muidugi perefilmide keskele. Tegelaskujudes on sügavust, neist ei looda karikatuure, ja keskkond veenab. Et asja mitte liiga julmaks ajada, valiti võtmeks teatraalsus, mis jääb silma eriti kõrvalosaliste sooritustes. Otsus ei kujune ehk just seetõttu halvavaks, et näitlemismuskleid pingutavad nagunii eelkõige vanemad tegijad, kellele saab loota. Üllatajaks kujuneb Ben Kingsley, keda ei tunne armetu, aga riukaliku Fagini kujul äragi; Jamie Foreman loob Bill Sykesist veenva jõhkardi, kes pole just eemaletõukav, aga kindlasti hirmutav; Edward Hardwicke ehk üdini hea härra Brownlow täidab eesmärki samuti soliidselt.
Väikest Oliveri kehastavas Barney Clarkis on midagi vaimustavalt haprat ja peenet, mis paneb talle kohe algusminutitest kaasa tundma. Lastekodu kõlab selle kõrval päris toredalt, kuhu orb esialgu saadetakse, nii et side nimikangelasega tekib ruttu. Lapsnäitlejad jäävad siiski kesisteks nagu "Harry Potteri" esimesel-teisel ringil. They walk the walk, but don't talk the talk, ütleks inglased. No pole neis tõelist veendumust ega puhtalt oskusi, mis viib lihtsalt ridade esitamisest näitlemiseni. Vähemalt tehakse toredaid trikke inimeste taskute tühjendamisel, millest enamik näidatakse ära paraku Fagini ja tema jüngrite näidisesinemises Oliverile. Tänavapoisi elu jäägu teistele filmidele.
Tegelikult ei kanna Clark samuti alati välja, aga Twisti ei kirjutatudki nii tugevaks materjaliks, et see kukuks eeskujuliku teostuseta koost. Sooritus muutub viletsamaks loo teisel poolel, kui Oliver tuuakse tagasi Fagini juurde, sest ta peab siis väljendama meeleheidet ja muid tugevaid tundeid. Aga hullu pole. Täpselt see, mida enamikelt lapsnäitlejatelt oodata.
Kokkuvõttes tundus "Oliver Twist" täitsa okei.
Hinne: 7/10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
mulle see poiss meeldis. v-olla sellepärast, et meenutab mind. saab kõigi käest tappa ja. lootust pole kusagil. :)
kingsley on just pettumus. ootasin tugevat faginit, mitte tudisevat. seda nimetatakse hamming it. singitegemiseks.
sykes on hea.
Post a Comment