"Firewall"

Vananemine on tore ainult kogemuste omandamise mõttes, sest kellele meeldiks füüsiliselt muudkui nõrgemaks jääda ja kortsu minna. Ühel hetkel oled Han Solo või Indiana Jones ning maailm on sinu auster – aga siis ei taha kooliplikad enam flirdile vastata ja magamistoa laepeeglist vaatab hommikuti vastu vana võõras mees. Kes magab sinu voodis! Prrr!

"Firewall" on Harrison Fordi vaikse ohkega kinnitus, et ajahammas pureb tedagi. Muidu on raske mõista, miks ta nii keskpärase põneviku üldse vastu võttis. Või noh, paljukest ta neid korralikke ikka leidnud on, eriti pärast Jonesi pensionilesaatmist (mina olen nende seas, kes usub, et neljas arheoloogiseiklus ei valmi enam Fordiga). Aga "Firewall" on ikka nii B, et teeb istudes haiget.

Ta kehastab turvaspetsialisti, kelle pere võetakse pantvangi, kuniks ta pätikindla tulemüüri lahti muugib, et pahad poisid saaks 100 miljoni dollariga minema jalutada. Abikaasat kehastab Virginia Madsen, kahtlustav kolleeg pangast on Robert Patrick, kurjameid juhib Paul Bettany. Vot selline kokkuvõte.

"Firewall" paistab silma kahes mõttes. Esiteks piinlikult väsinud stsenaarium, mille peamised koostisosad on klišeed. Sündmustikul pole vigagi, aga tegelaskujud ja eriti dialoog meenutavad, et kõik on varem liiga palju kordi nähtud. Eriti pantvangidraamades. Millest paljud on etemad kui käesolev. Aga sellist materjali, kus on vähem kiireid liigutusi ja palju süngeid pilke ja urinat, peetakse vist vana Fordi huvilisele just sobivaks. Hollywoodile sai Jack Ryani asju vaadates selgeks, et tema auga vananemine peab aset leidma just nii. Ainult see tekst, mida ta urisedes ette kannab, on kohati parajalt naeruväärne.

Lugu hoiab end vähemalt koos ega vaju kordagi vaikse ohkega laiali. Kui välja arvata mõni tobedam käik (lõpus, seoses abikaasaga), mille arvelt võiks hoopis mõne minuti üldkestvust kokku hoida. Samuti hakkab silma, et turvafirma ei küsi häire peale koju helistades kasutaja parooli. Kas see on ameeriklastele tavaline või jääks hoopis pantvangi-liinile jalgu?

Linateose suurim väärtus on Paul Bettany, kes oskab hästi esitada julma – see enigmaatiline nägu võib muutuda lausa kiviks. Ta oli "Gangster No. 1"-s küll šokeerivam, aga materjal oli ka seal etem. Teenib honorari ilusti välja igatahes.

Täiesti ebavajalik film, aga ju siis Ford tahab teha põnevikke, kuni jalg veel tatsub. 63-selt ei olda enam nii valiv, peaasi, et šõu läheks edasi. Clint Eastwoodi elavast zombist on ta õnneks veel kaugel. Ja jätab märulikangelastega loodetavasti rutem hüvasti ka.

Hinne: 5/10