Lendur prantsatab väikelinnas jõkke. Lendur jõuab küll kaldale, kuid ei pääse enam minema: nähtamatu barjäär on ees. Linn hakkab ise kiiresti muutuma. Tekib olukord, mida võiks iseloomustada vastse jumala eneseleidmisorgiana või lihtsalt imetabase märatsemisena. (selle kokkuvõtte algupärane autor Raux, Eesti Ulmekirjanduse Baasist, ise ei viitsinud mõelda ja praegune tundus tabav).
Hea näide, kuidas pooleldi kobedast ideest tehakse liigse "pastakaimemise" tagajärjel katastroofiliselt halb romaan. "Unenägude täisühing" pole kaugeltki mahukas, aga mõjub nagu paberist karistus. Ballardil pole viitsimist või oskusi lugu arendada, mistõttu kõik töötaks paremini novelli või lühiromaanina - ning poleks ilmselt ka siis kuigi põnev.
Varraku F-sarja mainet minu silmis alandav romaan on hullem kui Andres Maimiku filmiteemalised artiklid ja Simpsoni/Belialsi "Existerion" kokku: otsatu sõnadega onaneerimine, tobe katse mõjuda sügavmõtteliselt. Paraku nii sisutühi, pidevalt korduv ja liigse rõhuga asesõnadele (enamasti "mina" või see mingis käändes), et paljud ei suuda end lõpuni närida.
Eriti naeruväärne on mu arust tegelaste arengut, õhustiku loomist ja tihti isegi dialooge eimillekski pidav stiililine lähenemine, mis keerleb põhiliselt minategelase kahe idee ümber. Need on lendamine (pilvedesse jõudmise tähenduses) ja soov seksida / füüsiliselt ühineda kõige elavaga väikelinnas (vaimse uuestisünni tähenduses). See tundub intrigeeriv, yes, aga muutub ruttu karjuvalt tüütuks, alates 4. peatükist umbes võib rahumeeli pooleli jätta. Põhisündmused ei arene, toimudes hüpetena arusaamatu loogika alusel. Seks / seksist mõtlemine / onaneerimine on toredad asjad, aga siin on neid kümme korda rohkem kui vaja.
Ma ei tea, mis on "Unenägude täisühingu" juures õudseim. Et keegi püsis nii kaua vastavas meeleolus, et see jõledus valmis kirjutada? Et Varrak leidis selle tõlkimist väärt olevat? Et keegi kulutas aega tõlkimisele, isegi kui see oli tööaeg?
Raamatut soovitas Kamps, kelle sõnul see on "mõnusalt pervo". Karistuseks kujunes välja, et ta maksis selle eest 150 krooni, mul läks ainult 30. Höhö.
Hinne: 1/10. Biggest piece of shit since a meteor made of shit crashed into the planet Crapulon's capital city of Shitopolis. Kui oled külafilosoofist valge rämps ja/või sulle meeldib Coelho, kingin "Unenägude täisühingu" meeleldi sulle.
* inglise keelest tõlkinud Kristjan Kannike. Varrak 2003. "The Unlimited Dream Company" ilmus originaalis 1979. 192 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment