Sarjad: "Prison Break"

"Prison Break" (2005-...)
20th Century Fox Television, looja Paul T Scheurin
Esimeses hooajas 13 osa, kestvusega ~55 min
Teine hooaeg tuleb märtsis

"Prison Break" on tänavu alustanud sarjadest mulle üks südamelähedasemaid, sest asjalikke inimesi midagi keerukat tegemas on ikka tore vaadata. Isegi kui tuleb mõni tark ja seletab, et selle käigus tehakse tuhat viga, mis jätab autoritest kokkuvõttes üsna ebapädeva mulje nagu juhtus "Da Vinci koodiga".

"PB" on kahest vennast. Lincoln (Dominic Purcell) heidetakse vangi ja kohe surmamõistetute kongi, sest vahistati USA asepresidendi venna tapmise eest. Tema süütust usub vaid Michael (Wentworth Miller), kes kappab panka röövima, et samuti trellide taha jõuda. Kutil on miski kaval plaan, kuis veli päästa ja siis pikkade hüpetega põgeneda.

Miks peaks temasse uskuma, eriti arvestades, kui palju võib untsu minna lihtlabase ebaõnne tõttu? Ohtlike kurjategijatega ja seetõttu väga uudishimulike valvuritega täidetud vangla pole just tüüpiline koht, kus oma valgustkartvat teemat arendada. Asi põhjendatakse peagi õnneks rahuldavalt ära, pluss Milleri välimuses-esituses on tõesti mingi element, mis paneb temasse uskuma. Lisaks on ta kõige seksikam uus staar, keda ma olen tänavu silmanud. Nii suurel kui väikesel ekraanil. Tõeline karismakahur.

Tegevus toimub üldse kolmes jaos. Põhiline on muidugi vanglas, kus Michael ajab salaplaani ja keerab kõigil ajud krussi. Kaasa arvatud vaatajad, sest detailidega ei viida kurssi meid ega teisi vange, kes päästeoperatsiooniga liidetakse, sest neid ei saa või taheta välja jätta. Järgmine liin puudutab Lincolni eksnaist Veronicat (Robin Tunney), kes asub mõrvajuhtumit edasi uurima. Tõmmates enda ning lähedaste peale saladuslike ülikondades meeste verise kättemaksu, kelle tööandja andis käsu asjad ruttu kinni mätsida. Kellega meil on au kulisside taga, moodustabki kolmanda teema, mis pole vähemtähtis või -põnev kui eelmised. Vastupidi, mehed mustas on sama karismaatilised kui šõu vaieldamatu täht Miller.

"Prison Breaki" häda on see, et lugu muutub kohati üksluiseks, kuigi sisukokkuvõte jätab vist mulje vastupidisest. Vanglas ringiliikumise võimalused on siiski ju piiratud, kuigi Michael võtab endale teiste seaduserikkujatega võrreldes suuri vabadusi. Vendade kontaktisikud vabaduses peavad samuti hoidma madalat profiili, sest neil ollakse pidevalt kannul. Aga pingelangused on siiski pindmised haavad, sest üldiselt kehtib pigem reegel "iga osaga põnevamaks", eriti pärast avakolmandikku, kus keskendutakse pigem vanglasarjade stampide läbitegemisele. Tegelased on piisavalt sügavad ja esitused nauditavad, et toimuvaga tekiks isiklik side.

Häid osatäitjaid kakerdab ekraanil hulgim, aga kui mõnda eriti erilist Milleri kõrval esile tõsta, siis äkki neid. Peter Stormare mängib vangistatud mafioosot; mitte nii värvikas kui "Bad Boys 2"-s või "Constantine'is", aga temas on alati midagi veidi pervot, et tahaks muudkui veel näha. "Carnivales" igati pai Robert Knepper on siin see kõikse hullem rets, kelle söakust ja julmust ei trumpa keegi üle; ülimalt häiriv. Elegantne ja seksikas Sarah Wayne Callies mõjub arstina kõigi nende koledate meeste keskel nagu punane roos keset tuumatalve tandrit (miskipärast tekkis mul nüüd assotsiatsioon "Dark Toweriga"). Michael Gaston on mingi eriti kõva valitsuse mehe Quinn'ina absoluutselt intrigeeriv, nii taustalt (kes ta selline täpselt on?) ja soorituselt (lühike kirjeldus oleks emotsioonitu tapja, mis kõlab palju igavamalt kui tegelikult on). Kahju, et teda rohkem ei anta. Nimekiri võiks veel jätkuda ja jätkuda.

"Prison Break" on samuti sobiv lihtsalt vanglasarja huvilisele. Miljöö, dialoog ja suhted on igati usutavad, et isehakanud asjatundjale mitte hambu jääda. Suuri sõnu ei tehta, kõik on rangelt paigas nagu suletud ühiskonnas ikka. Vägivald toimub äkiliselt ja otsustavalt, nii et kaks korda pole vaja toimetada. Igati ponks.

Ootan teist hooaega. Absoluutselt.