Ma olen Charlie Kaufmani stsenaariumite põhjal vändatud filmide suhtes täiesti abitu, ei oska neist midagi mõistlikku kirja panna. See mees on ju harukordset tüüpi hull teadlane, kellel õnnestus oma kreisit rida ajades siiski Hollywoodis läbi lüüa. Ta looming on ühtaegu sügavalt inimlik ja ulmeline, õõvastav ja humoorikas, eemaletõukav ja armas. Tõesti, Kaufman on mees, kelle iga projekti tasub tähelepanelikult jälgida.
Kaufmani ja lavastaja Michel Gondry esimene koostöö "Human Nature" (2001) on tema seni ainus ebaõnnestumine, aga 18. sajandi poeedi Alexander Pope'i tööst pealkirja leidnud "ESSM" on täielik meistritöö. See on esimene K stsenaarium, kus pilt omandab stooriga võrdse tähtsuse, aga õnneks ei muutu tulemus sellevõrra kahvatumaks.
Põhiliselt (õnnetut armastust põdeva) peategelase mälestustes aset leidev lugu on jätkuvalt nii leidlik ja humoorikas, et tänavu ma palju paremaid või sama häid filme oodata ei julge. Gondry paneb mängu kogu enda muusikavideode-taustast tuleneva oskuspagasi, et pöörasest sõidust mitte visuaalidega maha jääda ning püsib ootuste kõrgusel. Lugu on hea, aga selle teostus lausa geniaalne. Ma ei saa täpsustada, et mitte üllatusi ära rikkuda, seda peab ise nägema.
Näitlejad on samuti lahedad. Jim Carrey elu parimas rollis, Kate Winslet väga särtsakas vormis, Elijah Wood sama naljaka kämbuna nagu õuduskomöödias "The Faculty", Kirsten Dunst armas nagu alati, Tom Wilkinson soliidne nagu alati, Mark Ruffalo... lihtsalt kuul.
Leebemad kriitikud väidavad, et Jim Carrey tõestas füüsilisest komöödiast väljapoole jäävaid näitlejaoskusi juba filmidega "The Truman Show" ja "Man on the Moon", mis tõid mõlemad ta elutoa riiulile Kuldgloobuse. Jah, mainitud saavutustel pole viga, ja küllap pole siinne karakter oluliselt sügavam, aga seekord on mees tõesti õigel ajal õiges kohas õige lavastaja käe all, kes ei lase tal ülearu imalaks minna, sobides magusa tragikomöödia hingeks kui võrkpall minu käte vahele.
Tema väljapeetud ja mõõdetud rollisooritus on nauding vaadata, mis ei jõua küll Adam Sandleri saavutuseni "Punch Drunk Love'is" ega Robin Williamsi omani "One Hour Photo's", aga tõestab jälle, et koomik võib sobivas tõsisemas osas olla kaasakiskuv kui noor jumal, pakkudes aasta meeldejäävaimate filmirollide sekka jõudvat tööd.
Hinne: 9/10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment