"Kill Bill: Vol. 2"

Tarantino viimase meistriteose viimasest jupist on raske kirjutada midagi, mida pole juba kirjutatud. Nii 1 kui 2 on mõnes mõttes üksteisest paremad, veel mõnusam oleks neid ikka ühe filmina näha nagu Tarantino alguses plaanis, 1 ja 2 on üsna erinevad - blah blah blah, kõike seda olete juba lugenud.

Aga kõik see on tõsi ka.

KB1 näitab, kuidas Tarantino jäljendab klassikalisi Hongkongi madinafilme. KB2 näitab, et ta pole unustanud samas oma kuldset oskust dialoogi kirjutada. Märulit on vähem, verd ja soolikaid on palju vähem (neljakümne seitsme inimese asemel sureb seekord ekraanil ainult kolm). Aga märul on kiirem, raevukam, ohtlikum - ei kesta nii tüütult kaua.

Ei mõista siiski, miks tootjad filmirullid nii hilja Eestisse saatsid? Esilinastus mujal maailmas toimus juba aprilli keskel. Pidi küll toimuma veebruaris, aga filmi vaadates on peaaegu arusaadav, miks asi venis. Tegelaskujud ning dialoog on lausa briljantselt välja arendatud, nii Budd, Bill, Pai Mei kui Elle Driver on hoobilt meeldejäävad ja uskumatult coolid. Tarantinol õnnestub põnevuse ja komöödia kõrvale lisada täiesti töötav draamamõõde. Neil on palju huvitavaid asju öelda, enne kui otsad kokku tõmmatakse. Isegi liiga palju, sest kogupikkuseks kujuneb 136 min, mille vältel Billi tapmine ei tundu lavastajal sugugi primaarse tähtsusega olevat.

Aga see on ikka parem kui enamik filme, mida muidu näha saab.

www.imdb.com/title/tt0378194/trivia pakub põnevat lugemist, kui KB2 meeldis.

Hinne: 9/10. Natuke liiga aeglane tempo ja muusikavalik pole rabavalt cool nagu KB1-s.