"Ladder 49"

Kuna printsessid ei vaja enam lohede käest päästmist, vähemalt regulaarselt, tuleb modernseid kangelasi otsida nende seast, kes teevad oma tööd pühendumusega, ennastsalgavalt. Neid ei ole palju, tõsijutt. Märkimisväärselt kole amet on nt tuletõrjujatel: palk on madalavõitu, riskid tihti eluga, mittepühendunu ei pea kaua vastu ja meedia huvi piirdub eelkõige juhtumitega, kui miski halvasti läheb ja keegi krõbedaks küpseb.

Septembri lõpus maailma kinodes ringkäiku alustav "Ladder 49" näitab tuletõrjujate argipäeva - täpselt kui usin lugeja eelmist lõiku lugedes arvas. Tegijate žanrieelistus on ametlikult draama, aga tegelikult on see puhtakujuline Oscari-hoor, kus näidatakse ilusaid pilte ja loodetakse salaja, et auhindajad sellest ahvivaimustusse satuvad. Esilinastusega oodataksegi ilmselt põhjusel, et see oleks Oscari-hooajale lähemal. Soojal ajal ruulib ju "Spider-Man 2".

Filme tuletõrjujatest tehakse vähe, võrdlusvõimalusi on seega vähe, nii et lavastaja ja visuaalide vennaskond ei pea nahast välja pugema, et muljet avaldada. Leegid ja tulemöll tunduvad täitsa kobedad, kui harva näha saab. Heliefektid nii ei hiilga, aga enamik meist nagunii ei tea, mis helid keset põlevat hukatust meie kõrvu paitaks. Nii et shut up and watch, eks ole. Mõned 'tõrjujate võtted ekraanil tunduvad kohati tobedad, aga jällegi - mina pole asjatundja. Oleks tahtnud oma tuletõrjujast semu kaasa võtta, aga ei tulnud piisavalt ruttu meelde. Ning ta oli tööl nagu pärast selgus. Nii et tegijate asjatundlikkuse kohalt selles aspektis jään vastuse võlgu.

Loo keskmes on põlevasse hoonesse lõksu jäänud 'tõrjuja (Joaquin Phoenix) ning film koosnebki tagasivaadetest ta elule. Alates sellest, kui ta esimest tööpäeva alustab. Teistes osades näiteks John Travolta, Morris Chestnut, Robert Patrick; silmailuks austraallanna Jacinda Barrett. Kõik mis ei puuduta tööaega, rõhub paraku "Pearl Harbori" stiilis silmailule ega paku midagi põnevat ei tegelaste suhete ega sündmuste osas. Kõik on suured semud, probleemid lahenevad nagu ise, miski nende õnne ei takista jne... Muidugi õpetab muusika igas tähtsas stseenis, kuidas vaataja end parajasti tundma peaks. "Ladder 49" töötabki kõige tõhusamalt reklaamina tegelaste ametile. Lapsed, ärge kodus diivani peal lõket tehke! Hakake hoopis tuletõrjujateks! Saate end kangelasena tunda, ühiskonnale kasulikud olla ja palju toredaid semusid, kes on nõus teie eest surema!

Joaquin Phoenix on põhiline, kellele jäetakse näitlemist nõudvad stseenid. Ta meeldib tavaliselt mulle väga, aga siin on ta kuidagi kohmakas ja totu. Ilmselt stsenaarium nägi ette. Stseenid, kus ta seikleb armastuse lahinguväljadel, on eriti lamedad. P näeb välja ehtne retard. Aga ilmselt peitub selles keskne iva: image is nothing, täida oma kohust, tee tööd ja küllap tuleb armastuski.

Hinne: 6/10