Pole viitsinud leida ning lugeda Kõusaare debüüti "Ego" (2001), aga "Vaba tõus" üksi paistab andvat selge pildi tema fenomenist.
Neiu on kohaliku konnatiigi piires paljutõotav meediamanipulaator, kelle romaan pole lihtsalt üks romaan, vaid tõhus segu ilukirjandusest, haibist ning lollitamisest. Mõneti on see lapsik - vabandust, pinnapealne - nagu iga töö, mida kirjutades pööratakse sisust rohkem tähelepanu stiilile. Nalja tegi innukas TRÜKITÄHTEDE KASUTAMINE, et osad emotsioonid või mõtted jõuga teiste seast esile tõsta. Teisalt on puht tehniliselt raske midagi ette heita. Kõusaar teab täpselt, mida autorina tahab, ega libastu seda paberile valades.
"Kuulsus kirjutab romaani" lähenemine teeb arvustamise mõistagi raskeks: teda tundmata ei näe piiri autobiograafia ja väljamõeldu vahel. Kus lõpeb sisukus ja algab märkidega mängimine "sest ma võin" printsiibil? Kas müüdi ehitamine enda avaliku mina ümber on tähtsam kui töö ise? Kõusaare suuremad eeskujud nagu Paulo Coelho ja David Lynch on igatahes äratuntavad, nendega jagab ta meetodeid.
Ma ei anna kõrgemat hinnet, sest tehnika üksi ei oma lugejaid ära. Ühe üllatava pöörde välja jättes pole siin midagi põrutavat, mille pärast paremate raamatute lugemist edasi lükata.
Hinne: 5/10
* Pegasus 2004. Toimetas Inna Lusti. 218 lk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment