Clint Eastwoodil on pagana ilus vanaduspõlv. Noor naine, noor laps, kõik austavad, raha jätkub. Kui tahab filmi teha, ei pea oma kuulsat minevikku rõhutama, vaid teeb lihtsalt ära. Lausa iga aasta, või vähemalt üle aasta. Produtsent, lavastaja, stsenarist, peaosatäitja, soovi korral isegi helilooja – täielik loominguline vabadus, keegi ei tule ta nägemust kahtluse alla seadma. Raha, võim ja respekt on parim kolmnurk eales, küsi milliselt hiphopparilt tahes.
Kõige parem muidugi, et "Unforgiveni" järgne Eastwood on märkimisväärne filmitegija. (Võib olla oli varem ka, pole näinud.) Tal on tihti midagi öelda ning piisavalt meistrikätt ja kannatust, et see näitlejatest välja timmida. Ta suudab žanre segada ("Täiuslik maailm"). Ta suudab isegi nalja teha ("Kosmosekauboid")! See ei seleta hästi, miks on ta iga õnnestumise kõrval üks või kaks keskpärast, mis ei tõmba kohe kuidagi kaasa. Aga kõigil on halbu päevi.
"Million Dollar Baby" on tema tüüpiline hea asi. Tõsine, aeglane, vaoshoitult tundeline, natuke humoorikas, väga eluline. Suurepärased näitlejatööd, piisavalt sügavad tegelaskujud, võrdselt hoolega komponeeritud lugu ning läbimõeldud lavastus. See on draama vanaduse armetusest räsitud poksitreenerist (Eastwood), kes satub mitte enam sobivalt noore, kuigi seda näljasema talendi otsa (Hilary Swank). Ta ei taha algul mõeldagi naise õpetamisest, aga ümbermõtlemine toob ta ellu midagi väga tähtsat.
Aga see pole tavaline poksifilm, kus esiplaanil noor kuldkinnas ja ta suhe mentoriga. Eastwoodi esmane eesmärk paistab olevat pildike elust, mis lihtsalt juhtub aset leidvat maailmas, kus raha eest pekstakse ja peksa saadakse. Peategelastest, nende omavahelistest suhetest ja minevikust saadakse aimu tasapisi, ja kõik see võlub. Kui viimane kolmandik tõhusamalt lahendada, võiks hinne olla kõrgem kui 8. Praegu ütlen vaid, võimalikke spoilereid vältides, et toonivahetus eriti ei õnnestu. Raske on ühelt loolt teisele üle minna, kui sa oled nii pikalt üht joont järginud.
"Boys Don't Cry" (1999) eest Oscari saanud Swank näitab veelkord, et väärt asja nimel talub ta igasuguset nussi. Daam tegi poksitšempioni kehastamiseks kõvasti trenni, kasvatades mingi 8,6 kg lihasmassi juurde. Nõudlik roll ja traagiline film – ma ei näe, kuidas Swank võiks oma teisest kuldkujukesest ilma jääda.
Põhineb poksispetsi kirjutatud lühijuttudel, kes suri 2002. septembris; võtted kestsid vaid 37 päevaga. Poksifilmi tüüpilisi vigu on teadjate sõnul vähemalt sama palju kui muudes sarnastes, aga meid lihtinimesi see enamasti ei sega, eks. Meelelahutus ikka enne ja realism teisena.
Kandideerib üldse seitsmele Oscarile: lavastus, montaaž, näitleja (Clint Eastwood), näitlejanna (Hilary Swank), kõrvalosa (Morgan Freeman), stsenaarium millegi põhjal, film. Aga filmi eest annaks auhinna ikka "Sidewaysile", alles siis "Million Dollar Baby'le". Kui "Finding Neverland" nähtud, tekib äkki uus favoriit?
Hinne: 8/10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
swank on täpselt sellise välimusega, kellega ma abielluks. eks see roll pisut liiga "boysi" moodi ole, alguses, aga viimases pooltunnis on kõvem kui hanks "philadelphias". clint pole mu arust kunagi oscari nommi väärt olnud, pole näinud teda kunagi nutmas, lükkas selle nommiga mõne palju rohkem väärinud mehe välja, ja morgani osa on ka liiga väike, talle oleks, vastupidi, võinud anda iga teise rolli eest, isegi "hard rain".
film ise? ma ei toeta naiste poksi, aga parim poksifilm. parem kui "ali" või "girlfight" või mis iganes. iga punch oli saali tunda. samas ikkagi liiga tavapärane spordifilm, 6/10 (kuda swank pärast vastu tooli kukkumist küll kaotajaks tunnistati?? saksa moor oleks pidanud ju disklafi saama), alles halvatusega tuli 8. polnud liiga pikk, täpselt nii kaua pidigi kestma, et mõjuks. ja rusus nii, et tõesti annaks nendest viiest oscari. võimsam kui "sideways".
Post a Comment